Kas hambaravis kasutatav röntgendiagnostika on mulle ohutu?
Kiirgusdoosi iseloomustatakse suurusega efektiivdoos, mille ühikuks on millisiivert (mSv). Efektiivdoos võimaldab meil kirjeldada erinevaid doosi ekvivalente kehas konkreetse arvuna.
Inimest ümbritseb kõikjal looduslik kiirgusfoon (kosmiline ja Maalt lähtuv kiirgus, toit, inimese keha). See on gammakiirgus ja sarnaneb röntgenkiirgusele.
Sõltuvalt elupaigast varieeruvad looduslikust kiirgusfoonist saadavad individuaalsed doosid vahemikus 1...3 mSv aastas, mis annab globaalse keskmise aastase efektiivdoosi 2,4 mSv.
Erinevad röntgen-uuringud annavad erinevaid kiirgusdoose. Kõige sagedamini tehakse hambaravis intraoraalseid (0,005 mSv) ja panoraamülesvõtteid (0,01 mSv). Panoraamülesvõte = OPTG.
Efektiivdoosid on omavahel võrreldavad. Siin ka mõned näited:
Kiirgusest põhjustatud vähirisk on madal, kuid iga röntgenuuring suurendab veidi riski. Sellepärast oeab doosi hoidma nii madalana kui see on võimalik ja piisav kvaliteetse diagnostilise kujutise saamiseks.
Kiirgusest põhjustatud vähi tekkimise tõenäosus suureneb 5...6% iga 1000 mSv suuruse doosi kohta. Vähiriski suurenemine röntgen-uuringutest on üsna väike võrreldes loodusliku vähi riskiga, mille tõenäosus on vahemikus 14% ja 40%.
Hambaravis kasutatav röntgendiagnostika annab patsiendile kiirgusdoosi, kuid röngenpildilt nähtav oluline info kaalub üles sellega kaasnevad riskid. Mitmeid hammastega seotud probleeme ei ole võimalik silmaga märgata, kuid röntgendiagnostika annab nende avastamiseks võimaluse.
Pildi allikas: Freepik
Sõltuvalt elupaigast varieeruvad looduslikust kiirgusfoonist saadavad individuaalsed doosid vahemikus 1...3 mSv aastas, mis annab globaalse keskmise aastase efektiivdoosi 2,4 mSv.
Erinevad röntgen-uuringud annavad erinevaid kiirgusdoose. Kõige sagedamini tehakse hambaravis intraoraalseid (0,005 mSv) ja panoraamülesvõtteid (0,01 mSv). Panoraamülesvõte = OPTG.
Efektiivdoosid on omavahel võrreldavad. Siin ka mõned näited:
- Kogu keha kompuutertomograafiline uuring – 1000 mSv
- 2 tundi lennusõitu – 1 mSv
- 1 pakk sigarette päevas – 36 mSv aastas
- Kivimajas elamine – 7 mSv aastas
- Gaasikütte kasutamine – 9 mSv aastas
- Kraanivee joomine – 5 mSv aastas
- 10 banaani söömine – 0,1 mSv
Kiirgusest põhjustatud vähirisk on madal, kuid iga röntgenuuring suurendab veidi riski. Sellepärast oeab doosi hoidma nii madalana kui see on võimalik ja piisav kvaliteetse diagnostilise kujutise saamiseks.
Kiirgusest põhjustatud vähi tekkimise tõenäosus suureneb 5...6% iga 1000 mSv suuruse doosi kohta. Vähiriski suurenemine röntgen-uuringutest on üsna väike võrreldes loodusliku vähi riskiga, mille tõenäosus on vahemikus 14% ja 40%.
Hambaravis kasutatav röntgendiagnostika annab patsiendile kiirgusdoosi, kuid röngenpildilt nähtav oluline info kaalub üles sellega kaasnevad riskid. Mitmeid hammastega seotud probleeme ei ole võimalik silmaga märgata, kuid röntgendiagnostika annab nende avastamiseks võimaluse.
Pildi allikas: Freepik
