Hambatarkuste blogist leiad suutervise-teemalist lugemist. 
Selleks, et blogipostituste vahel paremini orienteeruda, võid kasutada märksõnu, mille leiad siit ⬇️ 

Kes elavad meie suus?

Meie suus elab kogu aeg umbes 20 miljardit bakterit, mis kuuluvad umbes 500 eri liiki. Nende bakterite arv kahekordistub iga kahe tunni järel. 
Meie suus on mitu korda rohkem baktereid kui inimesi maakeral. 

Suu on bakteritele heaks elukeskkonnaks, sest suus on soe ja niiske. Suus elavaid baktereid mõjutab kõige rohkem see, mida ja kui tihti me sööme.

Selleks, et bakterid saaksid kasvada ja paljuneda, on neil vaja energiat, mida nad saavad meie toidust – kõigest, mis ei ole puhas joogivesi.

Kui bakteritel on palju toitu ja energiat, siis toodavad nad hapet, mis lõhub ning nõrgestab hammast.

Kui suus on happeline keskkond väga kaua ning liiga sageli, siis tekib hambasse auk ehk kaaries. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Miks on suukuivus ohtlik?

Vähese sülje tekkimisega kaasneb palju tervisehädasid. 

Suukuivus soodustab hamba- ja igemehaiguste kiiremat teket, lisaks põhjustavad seda mitmed ravimid.

Hambad vajavad sülge happerünnaku neutraliseerimiseks ning kaitseks erinevate mikroorganismide ja nende poolt tekitatud haiguste vastu.

Näiteks tekib kuivas suus kergemini kaaries ning vohab pärmseen.

Suukuivus on kõige levinum ravimite kõrvaltoime suus.

Ravimitest võivad seda põhjustada näiteks antidepressandid, diureetikumid, vererõhuravimid, nohuravimid, allergiavastased preparaadid ning mõned valuvaigistid.

Suukuivuse leevendamiseks võib kasutada erinevaid hooldusvahendeid, millega niisutada suuõõne limaskesti – süljeasendajad, spreid, geelid, imemistabletid, aga ka selleks mõeldud hambapastad ning suuveed. 

Kui suukuivus kestab kauem kui kaks nädalat, siis konsulteeri oma perearsti, kõrva-nina-kurguarsti või hambaarstiga, et välistada tõsised põhjused ning vältida pikaajalisi tagajärgi. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kuidas mõjutab alkoholi tarbimine minu hambaid?

Alkoholi tarbimisel on nii hammastele kui üldisele suutervisele mõju.

  • Alkohol kuivatab suu limaskesti 
  • Jää närimine lõhub hambaid 
  • Suhkur on bakteritele energiaallikaks ning põhjustab happerünnaku 
  • Happed tsitruselistes nõrgestavad hambaemaili 
  • Vein ja tume õlu tekitavad hammastele pigmenti 
  • Mitmed alkohoolsed joogid on happelised ning aitavad kaasa hambaemaili lahustumisele 

Mida saan ise teha? 
  • Võta vett vahele 
  • Kasuta joogikõrt 
  • Süljeerituse suurendamiseks näri närimiskummi 
  • Vaheta toonik vee vastu 
  • Pärast joogi tarbimist oota 30 minutit enne hammaste pesemisega alustamist 

Ohutu kogus alkoholi on null. 

Alkoholitarvitamine mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Mida rohkem alkoholi tarvitada, seda suurem on risk erinevate haiguste tekkeks. 

Paljud alkoholiga seotud terviseprobleemid kujunevad välja märkamatult ja aastatega. Et tulevikus oleks terviseprobleeme vähem, on alati mõtet alkoholitarvitamist vähendada. 

Rohkem infot leiad www.alkoinfo.ee

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas hambahari tuleb hammaste pesemiseks teha veega märjaks?

Sellele küsimusele ei ole õiget ega valet vastust, kõik sõltub sinu enda eelistusest. 

Kui hambahari teha veega märjaks, siis võib juhtuda, et pasta hakkab väga vahutama ning pead selle välja sülitama juba enne hambapesu lõppu. 

Kui sulle meeldib hambaharja harjased ikkagi märjaks teha, siis jätka nii. Peamine on pesta hambaid iga päev kaks korda päevas vähemalt kaks minutit. 

Pildi allikas: Freepik 
Loe lisaks

Miks küsib hambaarst minu allergiate kohta?

Hambaarsti tuleb alati teavitada allergiatest, kaasuvatest haigustest, hetkel võetavatest ravimitest ning varasemalt ravi käigus või ravimite tarvitamisel tekkinud kahtlastest sümptomitest. Allergilisi reaktsioone ei tohi alahinnata, sest on oht anafülaksiaks. Anafülaksia on eluohtlik ja kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini ning mille tagajärjel võivad tekkida pöördumatud kahjustused organismis. 

Hambaarst võib kasutada töös latekskindaid (või muid lateksit sisaldavaid töövahendeid) ning lateksiallergia korral tuleb nende kasutamist vältida. Lateksiallergia puhul võivad väljenduda näiteks lööve, sügelus, aevastamine, nohu. Allergia kujuneb tavaliselt välja paljude kokkupuudete järel ning avaldub mõne minuti jooksul lateksiga kokku puutumisel. Lateksiallergia mõjutab umbes 1% elanikkonnast.  

Penitsilliin on antibiootikum, mida kasutatakse hambaravis ning mis võib põhjustada allergiat. Sümptomid võivad ilmneda tunni, tundide, ööpäeva(de) kuni nädalate möödudes ravimi tarbimisest. Levinumad penitsilliiniallergia sümptomid on naha punetus, sügelemine, palavik, paistetus, tilkuv nina, sügelevad ja vesised silmad. Penitsilliiniallergia mõjutab umbes 1% elanikkonnast. 

Hambaravis (nt ortodontias) võib olla kasutusel niklisisaldusega metallisulameid, mille korral võib tekkida reaktsioon inimesel, kellel on nikliallergia. Lisaks niklile võivad allergiat põhjustada ka vask ja kroom. Teiste metallide poolt põhjustatud allergia on pigem harv. Metalliallergia tekitab allergilist dermatiiti (punetus, sügelus, villid). Nikliallergia mõjutab umbes 10% elanikkonnast. 

Pildi allikas: Freepik 

Loe lisaks

Mis on ksülitool? Kuidas saan seda oma hammaste heaks kasutada?

Ksülitool on looduslik magusaine, mis erinevalt suhkrust pidurdab kaariest tekitavate bakterite elutegevust. Ksülitoolist ei saa bakterid energiat – selle tarvitamine söögikorra lõpus vähendab happerünnakut ja pidurdab bakterite paljunemist.

Ksülitooli magus maitse soodustab sülje eritumist, mis omakorda täiendavalt puhastab ja kaitseb hambaid. Hambakatu efektiivseks vähendamiseks on vaja ksülitooli tarbida aga pikka aega ja suures koguses, see on ksülitooli laialdase kasutamise peamiseks takistuseks.

Ksülitooli leiab näiteks erinevatest närimiskummidest või pastillidest, mida võib söögikorra lõpus happerünnaku vähendamiseks kasutada. Ksülitooli tarbimine ei asenda korrektset suuhügieeni. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas peaksin sööma enne või pärast hambaarstivisiiti?

Inimesed arvavad tihti, et enne hambaarstivisiiti ei tohi süüa. Kui hambaravi teostatakse üldanesteesias (narkoosis) või on vaja võtta ka vereanalüüse, siis ei tohi enne protseduuri süüa. Kui on tegemist tavalise protseduuriga hambaravikabinetis, siis on isegi soovituslik enne protseduuri kõht täis süüa. 

Tühja kõhuga hambaarstivisiidile minnes võid tunda suuremat ärevust.

Suurenenud süljeerituse tõttu võib hambaarstil olla keeruline suus töötada. 

Kui hambaarst kasutab lokaalanesteesiat (tuimastussüsti), siis tuleb pärast protseduuri oodata tuimastuse üle minemist. Kui süüa koos tuimastusega, siis on oht hammustada põske, huulde või keelde ning selle tulemusel protseduurist paranemise aeg ka pikeneb. 

Mõnel juhul peab ootama ka täidise kõvastumist või laskma toimeainel hammaste pinnal mõjuda. Kui söömist peab sellisel juhul edasi lükkama, siis hambaarst teavitab sellest. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kuidas tekivad hammastele valged plekid?

Valge laik hambal võib olla algava hambaaugu esimeseks tunnuseks, kuid enamasti on tegemist fluoroosiga, mis on alguse saanud juba lapsepõlves. 

Fluoroos tekib jäävhammaste arenemise perioodil ning enamasti on see probleemiks piirkondades, kus joogivees on kõrge fluoriidisisaldus (üle 1,5 mg/l). Fluoroosi tekkimise risk on suurim lapse esimesel kolmel eluaastal. 

Joogivee fluoriidisisalduse saab teada kohalikult veekäitlejalt või tervisekaitsetalituselt. 

Eestis on enim levinud fluoroosi kerge vorm, mille puhul on hammastel näha valget säbru või joonekesi. 
Raske fluoroosi korral võivad hammastel esineda ka pruunid plekid ja ulatuslikumad hambaemalil defektid. 

Fluoroos ei kahjusta hammaste funktsiooni ning muudab hambaid kaariese tekkimisele hoopis vastupidavamaks. Kasutades fluoriidi sisaldavat hambapastat alla aastase lapse hammaste puhastamisel, võib see põhjustada kerget fluoroosi, aga isegi sellisel juhul kaalub kaariesekahjustuse vältimine üles võimaliku kerge fluoroosi korral esineva kosmeetilise probleemi tekkimise võimaluse. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Millest koosneb hambapasta?

Hambapasta-tootjad soovivad muuta oma toote "unikaalseks", kuid sellest olenemata on enamike hambapastade põhikoostisosad tegelikult samad. 

Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained. 

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket. 

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata. 

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid. 

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool. 

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Järgmine kord hambapastat valides tutvu ka selle koostisosadega. Proovi, kas leiad mõne tuttava koostisosa, mille rolli hambapastas sa juba tead. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas peavalud võivad olla hammastega seotud?

Valu, mis tekib alalõualiigestes või neid ümbritsevates lihastes, võib kanduda edasi ning põhjustada valu ka peas. 

Inimesel on kaks alalõualiigest, mis ühendavad alalõualuu koljuga. Need liigesed aitavad suud avada ja sulgeda näiteks rääkimisel, söömisel ja haigutamisel. 

Alalõualiigese piirkonnas võib valu tekkida mitmel põhjusel. Üks valu võimalikest põhjustest on hammaste tugev kokku surumine või krigistamine. Need sümptomid võivad esineda nii koos kui eraldi, päeval stressirohkemas olukorras või öösel magades. 

Krigistamisele või hammaste kokku surumisele viitavad: 
  • Hammaste kulunud pinnad 
  • Hambad on katki või neist on murdunud kilde 
  • Hambad on tundlikumad 
  • Valu või valulikkus näopiirkonnas 
  • Väsimus või pinge alalõualiigeses 
  • Kõrvavalu (aga kõrvadega probleeme ei ole) 
Alalõualiigese valu võivad põhjustada ka probleemid hambumuses. Hambumuseks nimetatakse asendit, millesse jäävad üla- ja alakaare hambad suu sulgemisel. Probleemid hambumuses võivad olla näiteks puuduv hammas või hammaste vale asend. Muutused hambumuses võivad tekitada olukorra, kus alalõualiigest ümbritsevad lihased peavad hammaste kokku liigutamiseks tegema rohkem tööd ning ajapikku võib see hakata põhjustama valu. 

Alalõualiigese valu võib põhjustada näiteks sage nätsu närimine. Seda olukorda võib võrrelda raskuse tõstmisega. Mitmete korduste järel võivad lihased muutuda valulikuks. 

Kui kahtlustad, et peavalu võib olla hammastega seotud, siis konsulteeri oma hambaarstiga. Hambaarst saab hambalaborist tellida spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape).

Alalõualiigese valudest vabanemiseks võid alustada näiteks nendest sammudest: 
  • Ära näri küüsi, huuli, põski või teisi esemeid nagu nt pastakad, pliiatsid. 
  • Kui sa räägid palju telefoniga, siis proovi kasutada valjuhääldit või mõnda teist hands-free süsteemi, mida ei saa suruda vastu pead. 
  • Ära liialda nätsu närimisega. 
  • Väldi kõvade ja nätskete toitude närimist, mis võib tekitada lõuale lisakoormust. Suurte ampsude asemel lõika toit väiksemateks ampsudeks. 
  • Kõige tähtsam: Puhkeolekus on alalõug vabalt ning hambad ei hammusta kokku – jälgi seda! 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Miks peaksin valima fluoriidiga hambapasta?

Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket. 

Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil: 
  • Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust. 
  • Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu. 
  • Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga. 
Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena). 

Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. 

Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450...1500 ppm fluoriidi. 

Laste hambapasta võiks sisaldada 500...1000 ppm fluoriidi. 

Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võib sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). 

Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus. 

Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Mida peaksin teadma hammaste valgendamise kohta?

Hammaste valgendamine on väga populaarne esteetiline protseduur ning selle kohta on võimalik leida palju erinevat infot. 

Selleks, et hammaste valgendamine oleks edukas, peame mõistma, millisest pigmenteerumisest soovime lahti saada. Pigment võib olla hambasisene või hambaväline ning sellest sõltub ka valgendamise meetod, et tulemus oleks edukas. Pigmendi asukohta oskab hinnata hambaarst, samuti oskab ta soovitada valgendamise meetodeid, mis sellise pigmenteerumise eemaldamiseks võiksid sobida. 

Pigmenteerumisel on erinevaid põhjuseid, näiteks hammaste arenguperioodil antibiootikumide kasutamine või liigne kokkupuude fluoriidiga, suitsetamine, kohvi või tugeva pigmendiga värvitud toitude tarbimine. 

Hammaste valgendamise protseduurid jagunevad kaheks: 
  • Protseduurid, mida saad ise teha kodus 
  • Protseduurid, mida saab viia läbi hambaarst hambaravikabinetis 
Hambaid valgendavad tooted kas proovivad hambalt pigmenti eemaldada või hambale kinnitunud pigmenti heledamaks valgendada.

Kodus kasutamiseks mõeldud valgendavad hambapastad võivad sisaldada näiteks peroksiide, mis lahustavad hamba pinnal olevat pigmenti. Peroksiidid võivad liigsel või valel kasutamisel põhjustada nii hammaste kui igemete tundlikkust. Sellisel juhul tuleb kindlasti pidada nõua hambaarstiga. 

Kodus kasutamiseks mõeldud valgendavad hambapastad võivad sisaldada ka näiteks soodat või sütt. Sellised hambapastad on abrasiivsed ja hõõruvad mehaaniliselt hamba pinda puhtamaks. 

Meeles tuleb pidada seda, et hambaemail ei koosne rakkudest, mis suudavad ennast taastada. Kui sellist hambapastat kasutada liiga tihti või pika perioodi jooksul, siis võime selle tulemusel hoopis hambaemaili kahjustada. 

Valgendav hambapasta võiks kindlasti sisaldada fluoriidi, et hambaemaili tugevdada. 

Kodus kasutamiseks mõeldud hambavalgenduskomplektid võivad sisaldada ka valgendavaid ribasid või geeli, mida tuleb kasutada hammastel koos kapede ja spetsiaalse lambiga. Sellised komplektid on lubatud kodus kasutamiseks, sest toimeainete protsent on tootes väike. Sellest tingituna peab tulemuse saavutamiseks toodet kasutama ka pikema ajaperioodi jooksul (nt iga päev mitme nädala jooksul). 

Kõige kiiremad valgendamise tulemused on võimalik saavutada hambaravikabinetis koostöös hambaarstiga. 

Hammaste valgendamine võib ajutiselt muuda hambaid ja igemeid tundlikumaks. Valgendamine võib kahjustada hambaemaili, kui valgendamiseks mõeldud tooteid kasutada sagedamini, kui on toote juhistes kirjeldatud. 

Meeles tuleb pidada ka seda, et hammastele asetatud täidised, laminaadid või kroonid ei muutu valgemaks. 

Ühtlase tulemuse saavutamiseks soovitatakse enne valgendamist hambaid puhastada hambaarsti juures soodapesu meetodiga. 

Ning pea meeles – tegelikult peetakse hamba loomulikuks värviks seda valget tooni, mis toonis on su silmamuna. Kõik, mis jääb silmamuna-valgest heledam, näeb välja kunstlik. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Hambad ei ole tööriist pakendite avamiseks

Hammastega pakendite või pudelite avamine, hammaste kasutamine asjade hoidmiseks ning hammaste kasutamine kääride asemel on kõik halvad harjumused, mis võivad hambaid lõhkuda. 

Hambad on ette nähtud toidu mälumiseks. Teisel otstarbel hammaste kasutamine võib viia hammaste murdumiseni, kulumiseni, hambumuse muutusteni või isegi alalõualiigese valudeni. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Igemepõletiku korral on suus peopesa suurune lahtine haav

Suuhaigused mõjutavad otseselt südame tervist. Põletikus igemetega inimesel on suus peopesa suuruse pindalaga veritsev haav, mis on haigustekitajale kui lahtine värav inimorganismi tungimisel. 

Kroonilise igemepõletiku korral veritseb ige juba kergel kokkupuutel. Nii satuvad bakterid vereringesse näiteks hambaid harjates või tihkemat toitu närides. 

Ohtlik on just pidev baktereemia ehk bakterite sattumine vereringesse. Vereringesse tunginud bakterid käivitavad süsteemse põletiku reaktsiooniahela, milles kannatavad ka haiguskoldest eemalolevad organid. 

Suuinfektsiooni riskitegurite kontrollimine on kõige lihtsam ja odavam viis südametervise positiivseks mõjutamiseks. Igemete veritsemise korral pea nõu oma hambaarstiga. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Probleemid alalõualiigestega

Alalõualiigesed ühendavad alalõualuud koljuga ning on ühed liikuvamatest liigestest meie kehas, tehes päevas üle 2000 liigutuse. 

Probleemid alalõualiigestega võivad alguse saada erinevatest põhjustest – hambumushäired, puuduvad hambad, trauma liigese piirkonnas, põletik või kulumine liigese sees, hammaste pingeline kokku surumine. 

Probleemid alalõualiigestega väljenduvad erinevate sümptomitena – valu liigeses või näo valulikkus selle ümber, suu avamine on piiratud, alalõua liigutamisel tekib heli (naksumine, krigisemine, plõksumine), valu suu avamisel, alalõualuu ootamatu “lukustumine” (suud ei ole võimalik ilma abita avada või sulgeda). Võivad esineda ka peavalud, pearinglus, väsimus ja unetus.

Sümptomite ravi sõltub probleemi põhjustest. Vastavalt olukorrale võib arst või hambaarst määrata põletiku- ja valuravi, suunata hambumuse korrigeerimiseks ortodondi vastuvõtule või suunata hammaste asendamiseks proteese valmistava hambaarsti vastuvõtule. Kasutatakse ka kirurgilisi ravivõimalusi ning füsioteraapiat lõualuulihaste tugevdamiseks.

Pildi allikas: Freepik 
Loe lisaks

Kas hambaravi raseduse ajal on tervisele ohutu?

Rasedus ei ole hammaste ravimisel vastunäidustuseks. Ema hambavalu ning põletikulised protsessid suus on lapsele kahjulikumad, kui vajalik raviprotseduur. 

Levinud on arvamus, et raseduse ajal naise hambad lagunevad. Enamasti on põhjus hoopis selles, et enne rasedust on hambad jäänud ravimata ning raseduse ajal hambaarstile pöördudes tulevad välja vanad probleemid, millel puudub seos rasedusega. 

Hambaarsti tuleb rasedusest kindlasti teavitada, et oleks võimalik hinnata sinu suutervise olukorda ning panna paika parim raviplaan.

Raseduse ajal on parim aeg hambaraviks II trimestril, kui riskid lootele on minimaalsed, tulevasel emal ei ole probleeme iiveldusega ning lamav asend ei ole veel liialt ebamugav.

Esimesel trimestril võiks hambaarsti juures piirduda hammaste kontrolli ja puhastamise, hügieenivõtete õppimise ning esmaabi protseduuridega.

Raseduse I trimestril on soovituslik tuimastust vältida kõrge katkemisohuga raseduse puhul.

Raseduse viimasel trimestril on soovituslik tuimastust vältida naistel, kellel on kõrge enneaegse sünnituse risk. 

Vajadusel võib teha väikseid röntgenülesvõtteid, nende kiirgusdoos on väga väike. Kõhupiirkonda saab hajuskiirguse eest röntgenülesvõtet tehes kaitsta vastava kaitsepõllega.

Edasi tasub lükata protseduure, mis ei ole raseduse ajal vältimatud, näiteks hammaste valgendamine, esteetiline hambaravi, plaaniline hammaste eemaldamine (nt tarkusehambad) ning implantaatide asetamine.

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

5 asja, mida paljud suuhügieeni kohta ei tea

Selles postituses toon välja 5 asja, mida paljud suuhügieeni kohta ei tea. Kas teadsid juba kõiki neid nippe?

  • Hammaste pesul piisab hernetera suurusest hambapasta kogusest – Kui kasutad pesemisel rohkem hambapastat, siis lihtsalt raiskad seda ning pead varem ostma uue hambapasta. 
  • Kui hambaharja harjased kuluvad ruttu, siis tõenäoliselt harjad liiga tugevalt – Jälgi oma hambaharja pärast uue kasutusele võtmist, kui harjased näevad juba nädalaga välja nagu vanal hambaharjal, siis harjad arvatavasti liiga tugevalt. 
  • Hambahari ei puhasta hammaste vahesid, selleks on hambaniit, hambavahehari või veeprits – Keegi on välja arvutanud, et hambahari ulatub puhastama vaid 60% hammaste pindadest. Kõlab päris ebameeldivalt, kui tead, et iga kord jätad vähemalt 40% pesemata? 
  • Elektrihambaharja otsikut tuleb vahetada iga 3 kuu tagant – Tundub loogiline, et tavalist hambaharja vahetad iga 3 kuu tagant, et selle harjastel ei kasvaks bakterid ning harjamine oleks tõhus, aga miks ei tundu see loogiline elektrihambaharja puhul? 
  • Pärast hammaste pesu sülita pasta välja ning ära loputa suud veega – Nii saavad hambapastas olevad ained lihtsalt kauem hamba pinnal mõjuda ning nendest on rohkem kasu.
Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Miks hakkab mõni inimene jäljendi võtmise ajal öökima?

Võibolla on hambaarst või ortodont sulle öelnud, et mõne protseduuri teostamiseks on vaja võtta hammastest jäljendid. 

Jäljendi võtmisel kasutatakse hambakaare-kujulist lusikat, millele pannakse hambapasta-taoline mass. Koos massiga pannakse lusikas mõneks minutiks suhu, mass muutub tahkeks ning massi sisse jääb hammastest ja teistest suu osadest “jälg”. 

See “jälg” ehk jäljend saadetakse hambalaborisse, kus valatakse sinu hammastest kipsmudel ning tehakse valmis ka see, mille hambaarst või ortodont sinu jaoks hambalaborist tellis. Hambalaboris töötavad hambatehnikud. Jäljendeid võetakse näiteks siis, kui on vaja valmistada öökape või mõni muu kape, kui on vaja valmistada proteesitöö nagu näiteks kroonid, laminaadid, suust eemaldatavad proteesid. 

Jäljendi võtmine võib olla ebamugav, aga ei tohiks kunagi põhjustada valu. Kui sul tekib kergesti okserefleks või öökimine näiteks hambaarsti juures imuritorude kasutamisel (need, mis imevad suust sülge ja vett), siis võib ka jäljendi võtmine olla sinu jaoks pisut ebameeldiv kogemus. Kindlasti anna sellest hambaarstile märku, et ta teaks sinu olukorraga arvestada ning sind juhendada. 

Öökimine ja okserefleks on keha loomulikud reaktsioonid, mille eesmärk on hoida ära võõrkehade sattumine ülemistesse hingamisteedesse. Kui keha tunneb, et suus on miski, mis ei ole õhk, siis võivad lihased kontrollimatult kokku tõmmata, et viia seda miskit hingamisteedest kaugemale. Mõned nipid võivad aidata öökimist ja okserefleksi ära hoida või neid leevendada. 

Mida saad ise ära teha?
  • Hinga ainult läbi nina
  • Ära karda seda, et sülge voolab suust välja (sinu hambaarst on juba kõike näinud!), sülje alla neelamise asemel lase sellel suust välja voolata, see vähendab okserefleksi
  • Vii oma mõtted mujale, kasuta näiteks stressipalli või mõtle peas oma lemmiklaulu sõnadele
Kuidas hambaarst saab sind veel aidata?
  • Jutustamine – aitab viia patsiendi mõtted protseduurilt mujale
  • Jäljendi võtmine istuli asendis, mitte pikali
  • Jäljendi võtmine skänneriga, mitte massiga
Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Millal peaksin kasutama närimiskummi?

Närimiskummi ehk nätsu närimine paneb sülje voolama ja aitab kiirelt suu pH taastada.

Närimiskummi võiks kasutada pärast iga söögikorda ning seda 5...10 minutit. 

Liigne närmiskummi kasutamine koormab alalõualiigest. 

Närimiskumm ei asenda hammaste pesemist, sest selle mehaanilise puhastuse võime on vähene. 

Väga hea kaariese vastase toimega on ksülitooli sisaldavad nätsud.

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kui tihti peab hambaharja vahetama?

Hambaharja on mõistlik vahetada iga kolme kuu tagant. 

Selleks on kaks põhjust: 
  • Hambaharja harjased hakkavad mehaanilise kulumise tagajärjel painduma ning selle tõttu väheneb hambaharja võime tõhusalt hambakattu eemaldada. 
  • Bakterid hakkavad hambaharja pinnal paljunema. Niiskes keskkonnas on nende paljunemine eriti kiire. 
Pärast iga kasutuskorda loputa hambahari voolava vee all ning pane püstisesse asendisse kuivama. Hambaharjale ei tohi panna ümber katet – see on vajalik ainult hambaharja kaitseks transportimisel. Kate takistab harjaste täielikku kuivamist ning niiske keskkond loob bakteritele ideaalse kasvukeskkonna. 

Ära avalda harjale liigset survet. Liiga kiiresti kuluv hambahari võib olla märk sellest, et harjad hambaid liiga tugevasti, see on vale harjamistehnika tulemus. 

Vaheta hambahari välja pärast haigusest taastumist. Pärast nohu või mõne muu nakkushaiguse põdemist on hea oma hambahari välja vahetada. Vastasel juhul võib nakatunud hambaharja tõttu haigus naasta. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Koduste vahenditega hammaste valgendamine? Väljamõeldis või hoopis võimalik?

Internetis otsides võib leida väga mitmeid kodus hammaste valgendamise meetodeid. 

See, et keegi on selle meetodi internetti kirja pannud ning et valgendamiseks kasutatav vahend on looduslik, ei tähenda veel seda, et selline meetod hammaste valgendamiseks oleks kuidagi tervislik või hambaid mitte kahjustav. Kahjuks võivad sellised valgendamise meetodid teha hammastele rohkem kahju kui kasu. 

Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidurnid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda). 

Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha "pesta" ning sellega hambaid tundlikuks saada. 

Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi... efektiivsed. 

Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades "maha pesta", siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad, kui terved emailikahjustuseta hambad. 

Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada vürtse või õlisid – näiteks kurkumit või kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Soovitused imiku suutervise hoidmiseks

Vastsündinul puuduvad suus hambaauke tekitavad bakterid – need saadakse enamasti lähedastelt. Bakterite ülekandumist endalt lapsele ei ole võimalik täielikult vältida, kuid mida hiljem ja väiksemas koguses see toimub, seda parem.

Kui lapse lutt kukub maha, siis tuleb lutti loputada veega, mitte oma suus puhtaks teha. Kui lapsele anda lisatoitu, siis seda lapse enda lusikaga, mitte sama lusikaga, millega ise lapse toitu maitstud sai. 

Hambapesuga tuleb alustada kohe, kui esimesed piimahambad igemest paistavad. Imiku hambaid tuleb pesta üks kord päevas. Vali selline aeg, kui lapsel on hea tuju. Oluline on see, et hambapesust kujuneks meeldiv harjumus ning hambad saaksid hambakatust puhtaks. 

Hambapesu harjutamist on mugav alustada silikoonist näpuharja või sõrme ümber keeratud marlilapiga. Edaspidi võib kasutada pehmete harjaste ja väikese peaga hambaharja. 

Päris alguses ei ole hambapastat vaja kasutada ning piisab lihtsalt puhastamisest. Kui lapsel on suus juba ka tagumised piimahambad, siis võib kasutada riisitera suurust kogust hambapastat (500...1000 ppm fluoriidi). 

Magaval lapsel võta rind või lutipudel suust. Ära anna lapsele lutipudelist magusaid jooke. Lisatoiduga alustades eelista magusatele puuviljapüreedele köögiviljapüreesid. 

Lapse hambaid pestes uuri neid (kas on tekkinud värvuse muutust, täppe, mis pestes maha ei tule). Kui märkad midagi sellist, siis tuleb minna hambaarsti juurde. Õigeid nõuandeid järgides on hilisemaid probleeme võimalik ennetada. 

Pildi allikas: Freepik 
Loe lisaks

Tegutsemine hambatrauma korral

Hambatrauma korral säilita rahu. Puhasta traumapiirkond ettevaatlikult veega ning vaata, mis täpselt viga on saanud. Vajadusel kutsu kiirabi. 

Otsi üles kaotatud hammas või hambaosa, hoia ainult hambakroonist (laiem osa). Kui hammas on määrdunud, siis loputa seda ettevaatlikult lühikese aja jooksul puhta külma vee all. 

Jäävhamba suust eemaldumise või suusisese asendi muutuse korral proovi hammas asetada oma esialgsele kohale tagasi. 

Trauma tõttu eemaldunud piimahammast ei tohi suhu tagasi asetada, sest nii võib kahjustada jäävhamba alget. 

Kui hammast tagasi asetada ei saa, siis hoia seda füsioloogilises lahuses, pastöriseeritud piimas, hamba kaotanu süljes topsi sees. Hammas ei tohi olla kuivas keskkonnas! 

Pöördu kiiresti (kohe) hambaarsti vastuvõtule ja järgi tema antud juhiseid. 

Vajadusel võta valuvaigistit: 
  • Täiskasvanu: 400...600 mg ibuprofeeni ja/või 500...1000 mg paratsetamooli iga 6...8 tunni järel. Sobivad ka muud apteegi käsimüügi valuvaigistid. 
  • Lapsele tuleb valuvaigisti annus valida vastavalt kehakaalule. 
Kahe nädala jooksul pärast traumat vali pehmemad toidud ning väldi kõvade toitude hammustamist ja mälumist. 

Ära katsu traumeeritud piirkonda keele või sõrmega. 

Hoia suurepärast suuhügieeni. Halva suuhügieeni korral tekib igemepõletik, mis halvendab ravi prognoosi. Loputa suud kloorheksidiini sisaldava suuveega kaks korda päevas, 1...2 nädala jooksul. 

Jäävhamba eemaldumise korral kontrolli, et oleksid vaktsineeritud teetanuse vastu. Vajadusel vaktsineeri. 

Pärast hambatraumat on oluline käia hambaarsti juures järelkontrollides, et jälgida traumapiirkonna paranemist ning hinnata hamba täiendavat ravivajadust (nt juureravi). Trauma korral pandud lahas tuleb kindlasti 2...4 nädala jooksul eemaldada. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Ära unusta D-vitamiini

D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele omastamisele. 

Kui D-vitamiini tase on madal ning kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on häiritud, on suurenenud tõenäosus kaariese ehk hambaaukude tekkeks. Madal D-vitamiini tase tõstab ka riski igemehaiguste tekkeks. 

D-vitamiini võiks toidulisandina juurde võtta kõigil kuudel, mille nimes on R-täht ehk siis septembrist aprillini. 

D-vitamiini taset saab määrata vereanalüüsiga (nt perearsti juures). Soovitatav päevane D-vitamiini annus sõltub veres mõõdetud D-vitamiini tasemest. Uuringud on näidanud, et 90% elanikkonnast saavutab normaalse D-vitamiini taseme veres, kui kõik inimesed võtaksid igapäevaselt 2000 IU-d D-vitamiini. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas hambaid peaks pesema enne või pärast hommikusööki?

Mõlemad variandid on õiged, aga...

Kõige lihtsam on pesta hambad ära hommikul kohe pärast ärkamist. 

Kui hommikusöök on söödud, siis võib suuremate toidujäänuste eemaldamiseks loputada suud veega. 

Kui on soov hambaid pesta pärast hommikusööki, siis peab söömise ja pesu vahele jääma 30 minutit pausi. Kui hakata hambaid harjama kohe pärast söömist, siis on happerünnaku tõttu hambaemail nõrgenenud ning harjamine teeb sellele rohkem kahju kui kasu. 

Ehk... Vali hambapesuks just selline variant nagu sulle paremini sobib. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kuidas märgata suuõõnevähi varaseid sümptomeid?

Suuõõnevähki põhjustab kontrollimatu rakkude kasv ja paljunemine mõnes suupiirkonnas. See võib esineda näiteks põskedes, keelel või igemetel. 

Haiguse avastamine algstaadiumis aitab ära hoida vähi arengut ning siirdeid teistesse organitesse, samuti on prognoos ravi puhul hea. Enamikul juhtudel avastatakse suuõõnevähk liiga hilja ning ainult 30...40% juhtudel elab inimene siis rohkem kui viis aastat. 

Kontrolli tasub minna, kui esinevad järgnevad sümptomid: 
  • Järsk kaalulangus 
  • Valge või punane laik suus 
  • Raskused keele ja lõua liigutamisel 
  • Valus haavand, mis ei parane ega veritse 
  • Probleemid toidu närimise ja neelamisega 
  • Valulikkus, tundlikkus või mügarikud suus, kurgus või huultel 
Need haigusnähud võivad viidata ka allergiale või infektsioonile. Kui sümptomid on kestnud üle kahe nädala, tasub kindlasti pöörduda arsti poole. 

Suuvähi peamised riskitegurid on: 
  • Suitsetamine ja alkoholi joomine 
  • Vanus – Keskmine suuõõnevähki haigestunute vanus on 62 aastat 
  • Inimese papilloomviirus (HPV) 
  • Päiksega liialdamine – Päikesekiired võivad kahjustada huuli ning sellest võib alata huultel nahavähi areng 
  • Sugu – Teadmata põhjusel haigestuvad mehed suuvähki ligi kaks korda rohkem kui naised 

Mida saame ise ära teha suuõõnevähi ennetamiseks? 
  • Hea suuhügieen 
  • Mitte suitsetamine 
  • Tervislik toitumine 
  • Füüsiliselt aktiivne eluviis 
  • Mõõdukas alkoholi tarbimine 
  • Päikesekreemide kasutamine 
  • Hambaarsti külastamine vähemalt kord aastas 
Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Mida kujutab endast soodapesu/pärlipesu?

Soodapesu ei ole hammaste valgendamine. 


Soodapesu käigus juhitakse hammastele suruõhu ja vee juga, milles sisalduvad naatriumvesinikkarbonaadi ehk soodagraanulid eemaldavad hammastelt pigmendi, katu ning hammaste vahele kinni jäänud toiduosakesed. Enamasti on eelnevalt vajalik ka mineraliseerunud katu ehk hambakivi eemaldamine, pärast mida poleeritakse hambad soodapesuga jäänuk-katust ja pigmendist puhtaks. Pigmendi eemaldamise käigus taastatakse hammaste naturaalne toon, mis mõningatel juhtudel annab visuaalselt valgendava efekti. 


Soodapesu käigus pestakse maha ka hambaid kattev ja kaitsev süljekiht, mis taastub paari-kolme tunniga. Soovituslik on parima tulemuse saavutamiseks järgmise 24 tunni jooksul mitte suitsetada ega tarbida pigmendirikkaid toite-jooke. 

Mõnel juhul piisab naeratuse värskendamiseks just soodapesust. Hambaid saab heledamaks muuta ka keemilise valgendamisega. Raskematel juhtudel on hammaste värvi muutmiseks vaja kasutada laminaate või kroone. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Seeninfektsioonid suus

Candida albicans on pärmseen, mida esineb terve inimese nahal, suus, seedetraktis ja välistel suguelunditel.

Kandidiaas (ehk kandidoos, soor) on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud, söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid. 

Candida albicansi esineb suuõõnes ilma sümptomiteta umbes ühel inimesel kolmest. Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis, kui organismi vastupanuvõime langeb ja bakterite ning seente vaheline tasakaal häirub. Seega, seeninfektsioon on kudede vastupanuvõime languse või organismi üldseisundi halvenemise märgiks. 

Candida albicansi vohamist suus soodustavad diabeet, hormoonravi, halvasti sobivad hambaproteesid, suitsetamine ning vähene süljeeritus. Suu kandidiaas põhjustab paha maitset suus, iseloomulikud on ka valge katuga kaetud keel, limaskestade kipitus, punetus ning põletav tunne suus. Candida albicans võib põhjustada ka haavandit suunurgas. 

Suu kandidiaasi ravi määrab arst. Raviks on kasutusel seentevastase toimega suuveed, suus lahustuvad tabletid, ka suu limaskestale määritavad kreemid. Vajadusel võetakse ka tablette. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas halvad hambad on pärilikud?

Sageli arvatakse, et halbade hammaste põhjuseks on halvad geenid. Kaaries ehk hambaaugud on bakterite poolt põhjustatud haigus, mida me geenidega kaasa ei saa. 

Kaariese peamiseks tekkepõhjuseks on halb suuhügieen, mis saab alguse kodust. Me ei päri halbu hambaid, vaid halvad suuhügieeni- ning toitumisharjumused. 

Korrektne ning regulaarne kodune suuhügieen (sh hammaste vahede puhastamine!) koos tervisliku toitumisega aitavad ära hoida hambahaiguseid. 

Geneetika võib mõjutada näiteks sülje koostist, hambumust, hammaste kuju, hambaemaili struktuuri, värvust ja paksust. Enamasti on hammaste halva tervise põhjuseks siiski meie enda harjumused (või nende puudumine). 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Hammastega seotud harvikhaigused

Enamik hammastega seotud probleeme tekib kehvast hügieenist ja halbadest harjumustest, kuid on ka seisundeid, mille teket me ise kontrollida ei saa. 

Hammastega seotud harvikhaigused on ebatavalised ning ettenägematud, kuid hambaarstiga koostöös enamasti ka ravitavad. 

Selles postituses kirjeldame mõndasid hammastega seotud harvikhaiguseid. 

Hüpodontia, oligodontia ja anodontia on seisundid, mis on kõik seotud sünnipäraste hammaste osalise või täieliku puudumisega. Tegemist on geneetiliste haigustega, mille ravi sõltub puuduvate hammaste hulgast. Puuduvad hambad asendatakse eemaldatavate võik fikseeritud proteesidega. Haigust on võimalik diagnoosida röntgenpildi abil, mis näitab, kas hammas või hambad on veel igeme all peidus või mitte. 

Taloni köber on hamba arenemisel tekkinud lisamoodustis, mis muudab hamba kuju. Talon tähendab tõlkes küünist, mis viitab defekti kujule. Köbruks nimetatakse hamba mälumispinna kõige kõrgemat osa. Sellised moodustised võivad eksisteerida kaebusi põhjustamata, kuid võivad tekitada ka probleeme hambumuses ning koguda hambakattu. 

Hüperdontia on seisund, mille korral on hammaste arv normist suurem. Enamasti avaldub hüperdontia 1...2 lisahamba esinemisena. Kuna lisahambad enamasti ei lõiku, siis on vajalik kas vähene ravi või puudub ravivajadus üldse. Kui lisahambad mõjutavad teiste hammaste lõikumist, siis võib olla vajalik teostada ortodontiline ravi. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Antibiootikume tuleb võtta vastavalt arsti ettekirjutusele

Hambaarst kirjutab tavaliselt antibiootikumi (AB) siis, kui on tegemist infektsiooniga või on selle tekkeks kõrge risk. 

Antibiootikume kasutatakse bakterite põhjustatud haiguste ravimiseks, viirustele AB ei mõju. Oluline on AB võtta täpselt nii nagu arst on juhendanud. AB ei ole valuvaigisti! 

Kui sulle on määratud AB kuur 7 päevaks ning tunned juba varem, et hakkab parem, siis ära jäta AB kuuri pooleli. Kui jätad kuuri pooleli, siis võib tekkida olukord, kus osa haigustekitajatest jääb ellu ning muteerub. Nii võib tekkida olukord, kus järgmisel korral AB enam ei toimi, sest bakterid on muutunud ning AB toimeainetele nad enam ei reageeri (tekib resistentsus). 

Erandiks on olukorrad, mil tekib allergia või väga ägedad kõrvaltoimed. Sellisel juhul võta ühendust oma arstiga. 

Pea meeles, et AB ei ravi hambajuurealust põletikku, ainult leevendab selle sümptomeid. Pärast ägedate põletikunähtude taandumist vajab hammas ravi, vastasel juhul võib põletiku sümptomite ägenemine korduda. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kõige esimene hambaarsti külastus

Kõige esimene hambaarstikülastus võiks toimuda enne lapse kolmeaastaseks saamist. Väga eksitav on arvamus, et piimahambaid ei pea hoidma ja ravima, sest need ju vahetuvad. Terved piimahambad loovad koha ja keskkonna jäävhammastele. 

Lapse hambaid pestes tuleb neid ka uurida. Kui märkate hammastel värvimuutust või täppe, mis pesemisel maha ei tule, siis tuleb pöörduda hambaarsti juurde. 

Kõige esimene visiit hambaarsti juurde peaks olema lapsele meeldiv kogemus. Esimesel visiidil tutvutakse arsti, kabineti ja hambaravitooliga, et edaspidine koostöö kulgeks hirmuta. Samuti vaadatakse esimesel visiidil hambad lihtsalt üle. 

Vältima peab olukorda, kus esimest korda jõuab laps hambaarsti vastuvõtule alles siis, kui hambas on juba auk või veel hullem – hammas juba valutab. 

"Ära karda, hambaarst ei tee haiget" või "See ei ole valus" – selline lohutamine eeloleva hambaarstivisiidi ees tekitab lapses hambaarsti ees hoopis hirmu. Lapsele võiks rääkida hambaarsti juurde minekust näiteks nii, et "Kõik käivad aeg-ajalt hambaarstile hambaid näitamas, lähme ka". Kindlasti ei tohi lapse kuuldes rääkida enda või kellegi teise ebameeldivast hambaarstikogemusest ega hirmutada puurimise või süstijutuga. 

Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, et aidata kujundada regulaarselt hambaarsti juures käimise harjumust. Laste hambaravi on kuni lapse 19-aastaseks saamiseni Tervisekassa lepingupartnerite juures tasuta. Kontrollige alati üle, et valitud hambaarstil oleks leping Tervisekassaga. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Suuhügieen breketravi ajal

Üks eduka breketravi eeldustest on korrektne suuhügieen. Kui breketravi ajal hambaid korralikult ei puhasta, siis võivad hammaste pinnad saada püsivalt kahjustatud. 

Eduka breketravi aluseks on: 
  • Kõrge motivatsioon 
  • Hammaste harjamine 
  • Hammaste vahede puhastamine 
  • Fluoriidiga hambapasta kasutamine 
  • Hambasõbralik toitumine 
  • Regulaarne hambaarsti külastamine 
  • Professionaalne hammaste puhastamine (hambaarsti või suuhügienisti juures) 

Hammaste puhastamist alusta vahede puhastamisega, selleks sobib hästi hambavahehari või veeprits. Hammaste vahesid tuleb puhastada üks kord päevas, soovituslikult enne õhtust hambapesu. 

Võimalusel eelista elektrilist hambaharja, sest see puhastab hammaste pindu tõhusamalt kui käsihambahari. Jälgi seda, et peseksid hammaste pinnad breketitest nii kõrgemal kui madalamal. 

Söögikordade vahel ei ole hea näksida ning juua magusaid jooke. Kahe söögikorra vahel peab olema paus vähemalt kolm tundi ning janujoogiks tuleb alati valida puhast vett. Lisaks on soovituslik suud pärast iga söögikorda veega loputada. 

Ortodontilise ravi edu ei seisne ainult ortodondi töös. See on ortodondi ning patsiendi vaheline koostöö. Ortodontiline ravi ei sobi neile, kellel puudub motivatsioon oma suutervise hoidmiseks. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Millest koosneb hambapasta?

Hea suuhügieeni korral kasutame hambapastat kaks korda päevas. Kuid mida see geeljas mass endas sisaldab ning miks selliseid aineid hambapasta sisse pannakse?

Hambapasta-tootjad soovivad muuta oma toote “unikaalseks”, kuid sellest olenemata on enamike hambapastade põhikoostisosad tegelikult samad. Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained.

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket.
Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil:
✨ Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust.
✨ Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu.
✨ Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga.
Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena).

Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450…1500 ppm fluoriidi. Laste hambapasta võiks sisaldada 500…1000 ppm fluoriidi. Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks.

Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võiks sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus.

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Neid nimetatakse mitte-aktiivseteks koostisosadeks, sest neil puudub otsene mõju kaariese tekke pidurdamiseks. Kaariese tekke vastu aitavad nad kaudselt – mehaaniliselt hamba pinda puhastades väheneb kaariese-bakterite hulk hamba pinnal.
Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval hambapastas kasutatavad ained ei ole nii abrasiivsed (lihvivad, poleerivad) ning on rohkem hügieenilised. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata.

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid.

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool.

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Koduste vahenditega hammaste valgendamine – väljamõeldis või hoopis võimalik?

Internetis otsides võib leida väga mitmeid kodus hammaste valgendamise meetodeid. See, et keegi on selle meetodi internetti kirja pannud ning et valgendamiseks kasutatav vahend on looduslik, ei tähenda veel seda, et selline meetod hammaste valgendamiseks oleks kuidagi tervislik või hambaid mitte kahjustav. Enamik inimesi soovib valgemat naeratust ning sellised kodused meetodid tunduvad eriti ahvatlevad, kui valgendamiseks vajalikud vahendid on köögis kohe käepäraselt võtta. Kahjuks võivad sellised valgendamise meetodid teha hammastele rohkem kahju kui kasu. 

Kodused toiduained: Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidrunid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda). Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame ilma mõjuva põhjuseta (nagu seda on valgendamine, mis on vaid esteetilise tulemuse saamiseks) hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha “pesta” ning sellega hambaid tundlikuks saada.

Abrasiivsed ained: Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei ole näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi… efektiivsed. Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades “maha pesta”, siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad kui terved emailikahjustuseta hambad.

Vürtsid ja õlid: Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada kurkumit või näiteks kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust.

Aga kui ma ikkagi tahan hambaid valgendada?

Parim viis hambaid valgena hoida on nende järgnevate tervislike harjumuste kujundamine:
✨ Pese hambaid kaks korda päevas kahe minuti jooksul (2 x 2 min)
✨ Kasuta valgendavat hambapastat (pakendil olevate juhiste järgi või mitte kauem kui 6 nädalat järjest)
✨ Puhasta üks kord päevas ka hammaste vahesid
✨ Piira toiduaineid, mis võivad hammastele jätta pigmenti, näiteks kohv, tee, punane vein
✨ Ära suitseta ega kasuta tubakatooteid
✨ Külasta regulaarselt hambaarsti kontrolliks ning hammaskonna puhastamiseks

Kui soovid hambaid valgendada mingi kindla meetodi või tootega, siis pea enne alustamist nõu oma hambaarstiga. Valgendamine ei toimi kõikidel hammastel, näiteks hammastel millel on suured täidised (hambad jäävad laigulised) või proteesid (kroonid, laminaadid). Hambaarst oskab soovitada sinu jaoks sobiva hammaste valgendamise meetodi. Meetodeid on erinevaid, samuti on olemas ka variandid koduseks hammaste valgendamiseks. Mõistlik on kasutada hambaarsti soovitatud viise, mitte ise kodus katsetada meetodeid, mille keegi internetis on lihtsalt kirja pannud. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Antibiootikume tuleb võtta vastavalt arsti ettekirjutusele

Hambaarst kirjutab tavaliselt antibiootikumi (AB) siis, kui on tegemist infektsiooniga või on selle tekkeks kõrge risk.

Antibiootikume kasutatakse bakterite põhjustatud haiguste ravimiseks, viirustele AB ei mõju. Oluline on AB võtta täpselt nii nagu arst on juhendanud. AB ei ole valuvaigisti!

Kui sulle on määratud AB kuur 7 päevaks ning tunned juba varem, et hakkab parem, siis ära jäta AB kuuri pooleli. Kui jätad kuuri pooleli, siis võib tekkida olukord, kus osa haigustekitajatest jääb ellu ning muteerub. Nii võib tekkida olukord, kus järgmisel korral AB enam ei toimi, sest bakterid on muutunud ning AB toimeainele nadenam ei reageeri (tekib resistentsus). Erandiks on olukorrad, mil tekib allergia või väga ägedad kõrvaltoimed. Sellisel juhul võta ühendust oma arstiga.

Pea meeles, et AB ei ravi hambajuurealust põletikku, ainult leevendab selle sümptomeid. Pärast ägedate põletikunähtude taandumist vajab hammas ravi, vastasel juhul võib põletiku sümptomite ägenemine korduda. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas hambaauk võib ise ära paraneda?

Algav hambaauk (algav kaaries) on hambapinnal nähtav mitteläikiv kriitjasvalge laik, mis võib headel tingimustel ise paraneda ehk peetuda. 

Kohe, kui inimene midagi sööb, tekib suus happerünnak (pH tase langeb), mille käigus lahustuvad hambaemailis olevad mineraalid sülje sisse. Pärast söömise lõppu hakkab suus pH tase vaikselt taastuma ning sülje sisse lahustunud mineraalid liiguvad tagasi hambaemaili sisse. Selle käigus võib algusjärgus emailikahjustus paraneda ehk remineraliseeruda. 

Kahjustunud hambapinna taastumisel on oluline roll fluoriidil, mida leidub enamikes hambapastades ning mida kasutatakse ka hambaravikabinetis laki kujul. 

Lisaks fluoriidile on oluline üle vaadata ka toidulaud ning korrigeerida toitumist hambasõbralikumaks (sh vältida näksimist!). 

Algava hambaaugu peetumiseks on vajalik ka hamba pind hoida puhtana, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka suuhügieenile. 

Kui hambaauk areneb hambaemailist sügavamale, siis ei piisa enam selle pidurdamisest ning hammas vajab kindlasti ravi. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kuidas hakata rohkem naeratama?

Naeratades paistame me sõbralikumad, rohkem suhtlemisele avatud, atraktiivsemad, õnnelikumad ning vähem stressis olevad. Naeratamine on mõne inimese jaoks lihtne, teise jaoks hoopis pingeline väljakutse.

Aga kuidas siis hakata rohkem naeratama?

Esiteks on võimalik rohkem naeratamist harjutada.
✨ Harjuta naeratamist peegli ees. Naeratamisega on täpselt nagu teiste harjumustega – sa pead neid regulaarselt tegema, et saaksid nendes väga heaks ning loomulikuks. Harjutamisega kaob aja jooksul ka ebakindlus. Naerata endale peegli ees igal hommikul ning proovi naeratada nii, et tunned ennast loomulikult ja mugavalt. Kui oled leidnud selle “naeratuse”, mis sulle meeldib, siis proovi meelde jätta, milline tunne on su näos, kui niimoodi naeratad. Nii on tulevikus seda naeratust lihtsam korrata.
✨ Mõtle mõne toreda mälestuse peale või inimesele, kellest hoolid või keda armastad. See ei ole saladus, et olles rõõmsad kipume ka naeratama ning naeratus, mis tuleb heast emotsioonist, on ka loomulik.
✨ Jälgi teisi inimesi, kes naeratavad. Kui tihti ta naeratab? Mille peale? Kas siis kui ütled talle midagi naljakat? Või isegi siis, kui öeldu ei ole naljakas? Kui tunned, et selline naeratamine on siiras, meeldiv, enesekindel, siis proovi selliseid naeratamise mustreid ka oma igapäevases suhtluses kasutama hakata.
✨ Leia endale “koostööpartner”. See võib olla keegi pereliige, sõber, töökaaslane. Keegi, kelle seltskonnas veedad palju aega ning kes saaks anda sulle selle viimase “tõuke” või “meeldetuletuse” naeratamiseks. Võite kokku leppida oma salajase sõna või viipe, mis tuletaks sulle meelde, et nüüd võiks naeratada ka. Ning ära pane pahaks, kui “koostööpartner” sind ootamatult naeratama suunab, ise ju palusid seda.
✨ Leia endale trigger, mis sind naeratama paneb. See on midagi sarnast “koostööpartnerile”, aga hoopis eseme või fraasi kujul. Selleks triggeriks võib olla meeldetuletusega kirjake klaviatuuril või iga “palun” või “aitäh”. Kui oled endale triggeri välja valinud, siis pead iga kord seda nähes või kuuldes naeratama – ainult nii saad tekitada endale teadliku harjumuse naeratada.
✨ Naerata ka võõrastele inimestele, sest naeratus on nakkav. Proovi ning sa näed, et (peaaegu kogu) maailm naeratab sulle vastu.
✨ Pea päevikut ning pane sinna kirja põhjuseid, mis panid sind naeratama. Seda päevikut on ka tulevikus hea lugeda.
✨ Treeni oma näolihaseid, sest see võib olla abiks loomulikumalt naeratamiseks.
Näiteks proovi sellist harjutust: Võta pliiats ning aseta see huulte vahele. Ava suu ning lase pliiatsil vajuda nii kaugele hammastest taha poole kui võimalik. Nüüd hammusta pliiatsile ning hoia seda paigal. Hoia pliiatsit sellises asendis 30 sekundit ning korda seda harjutust iga päev.
✨ Naerata kuni sa naeratadki päriselt. Alguses on naeratamine võõras, kuid seda piisavalt harjutades muutub see loomulikuks. Ära anna alla.

Naeratamiseks võid proovida ka järgmiseid nippe:
✨ Mõtle asjade peale, mis teevad sind rõõmsaks ja õnnelikuks
✨ Kuula muusikat, mis sulle meeldib
✨ Väldi negatiivseid inimesi
✨ Leia endale hobi, mis loob sulle võimaluse võtta aega iseendale
✨ Ole spontaanne
✨ Tee iga päev midagi head
✨ Võta aega naermiseks – vaata naljakaid videoid, loe koomikseid, veeda aega sõpradega
✨ Ümbritse end pere ja sõpradega

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas ja millist suuvett peaksin kasutama?

Suuvesi ei ole mingi "imeasi" – suuvee kasutamine ei asenda igapäevast suuhügieeni hammaste pesemise ning hambavahede puhastamise näol.

Kõige olulisemad võtmepunktid selle teema juures:
✨ Suuveed jagunevad kaheks – kosmeetilised ja terapeutilised
✨ Terapeutilised suuveed on Eestis apteekides käsimüügis
✨ Terapeutilised suuveed võivad aidata kontrolli alla saada või vähendada hambakattu, igemepõletikku, halba hingeõhku ning kaariest
✨ Alla 6-aastased lapsed ei peaks suuvett kasutama, sest võivad kogemata seda suuremas koguses alla neelata (kasutada võib juhul, kui hambaarst on soovitanud suuvett kasutada)

Kõige olulisem on mõista, et suuvee kasutamine ei asenda igapäevast suuhügieeni hammaste pesemise ning hambavahede puhastamise näol. Mõne inimese jaoks võib suuvesi olla hea abivahend veel parema suuhügieeni saavutamiseks. Suuvee eeliseks on see, et see pääseb suus kohtadesse, kuhu hambaharjaga võib olla raske pääseda. See, kas suuvett peaks kasutama enne või pärast hammaste pesemist, sõltub konkreetse suuvee koostisest. Kui hammaste puhastamiseks kasutatakse hambapesupulbrit, mis sisaldab näiteks kaltsiumhüdroksiidi või alumiiniumhüdroksiidi, siis võivad fluoriidi-ioonid nendega moodustada ühendid, mis vähendab omakorda fluoriidi toimet. Sellises olukorras on soovitatav hammaste pesemise ja suuveega loputamise vahel hambaid ohtra veega loputada.

Suuvett ei soovitata alla 6-aastastele lastele (va juhul, kui hambaarst on soovitanud vastupidist), sest lastel võivad neelamise refleksid olla veel täielikult välja arenemata, mille tulemusel laps võib kogemata suuvee alla neelata. Suures koguses suuvee alla neelamine võib põhjustada ebameeldivaid sümptomeid nagu iiveldamine, oksendamine, mürgistus või joove (osad suuveed sisaldavad alkoholi). Täpsemate kasutusjuhiste ja ettevaatusabinõudega tutvumiseks loe enne infot suuvee pakendilt.

Suuveed jagunevad kaheks – kosmeetilised ja terapeutilised. Kosmeetilised suuveed võivad ajutise lahendusena aidata halva hingeõhu vastu ning tekitavad suus hea maitse. Kui suuvees sisalduvad ained ei mõju halba hingeõhku põhjustavate bakterite elutegevusele, siis võib seda suuvett pidada kosmeetiliseks. Terapeutilised suuveed sisaldavad aktiivseid koostisosi, mis aitavad kontrolli alla saada või vähendada halba hingeõhku, igemepõletikku, hambakattu ja kaariest.
Mõned näited aktiivsetest koostisosadest, mida kasutatakse suuvetes:
✨ Tsetüülpüridiinkloriid (CPC) – aitab vähendada halba hingeõhku.
✨ Kloorheksidiin (CHX) – aitab kontrolli alla saada hambakatu ning igemepõletiku.
✨ Eeterlikud õlid – aitavad kontrolli alla saada hambakatu ning igemepõletiku.
✨ Fluoriid – aitab ennetada kaariese teket.
✨ Peroksiidid –  kasutatakse valgendavates suuvetes.

Lõpetuseks kõige tähtsam üks kord veel – suuvee kasutamine ei asenda igapäevast suuhügieeni hammaste pesemise ning hambavahede puhastamise näol. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Hüdroksüapatiit – mis see on ning miks seda hambapasta sisse pannakse?

Hambapastades kasutatakse hüdroksüapatiiti (nimetatakse ka vedelaks hambaemailiks, meditsiiniliseks hüdroksüapatiidiks), mis kasutamisel seob end hambapinnaga ning täidab mineraalidevaesed kohad. 

Hambakrooni välimist kihti nimetatakse hambaemailiks. Hambaemail on keha kõige tugevam kude ning koosneb 96% ulatuses mineraalidest, millest peamine on just hüdroksüapatiit. Kui hambaemailile hakkab tekkima kahjustus, siis liiguvad mineraalid sellest kohast hambaemailist välja. Seda protsessi nimetatakse demineralisatsiooniks. 

Selleks, et hambaemaili taastada, on vaja mineraalid viia uuesti hambaemaili. Seda protsessi nimetatakse remineralisatsiooniks. 

Hambapastas olev hüdroksüapatiit aitab tänu oma toimemehhanismile vähendada hambakatu teket ning annab ka leevendust hammaste tundlikkuse vastu. Uuringud on näidanud, et kõige paremini kaitsevad ja taastavad hambaemaili just need hambapastad, milles on nii fluoriid kui hüdroksüapatiit. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Ära kasuta hambatikku hammaste vahede puhastamiseks

Puidust hambatikk ei ulatu korralikult kahe hamba vahele ning võib oma jäikusega ärritada ja kahjustada igemeid. Õige on vahede puhastamiseks kasutada hambaniiti või hambavaheharja. 

Hambaniidi rull, hoidjaga hambaniit või hambavahehari mahub hästi ka käekotti või taskusse. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kuidas saada üle hirmust hambaarsti ees?

Kartust ja hirmu hambaarsti külastuse ees ravib kõige paremini sinna minek, mitte olukorra vältimine. Pidev ebameeldiva olukorra edasi lükkamine pigem süvendab hirmutunnet ning muidugi ka hambaprobleeme. 

Hambaarsti juures tuleks käia regulaarselt vähemalt kord aastas. Selle aja jooksul ei teki üldiselt suus väga suuri muutusi ning kui kõik on kontrolli all, siis on ka visiit lühem ja kergem. 

Sagedasemad hirmud või ebameeldivad hambaraviga seotud aistingud: 
  • Hirm süstimise ees 
  • Puurimise hääl 
  • Valu protseduuride ajal 
  • Klaustrofoobiatunne hambaravitoolis olles 
  • Hirm lämbumise ees 
  • Häbitunne 
Juba visiiti kokku leppides võib oma hirmust teada anda, nii saab arst visiiti paremini planeerida. 

Hirmutunnet aitab vähendada hambaarstiga hea kontakti saavutamine. Selleks tuleks leida just endale sobiv hambaarst, kelle kätte end usaldada. 

Hambaarsti juurde minekuks võib kaasa kutsuda hea sõbra või lähedase, kelle juuresolekul tunnete end turvaliselt. See võib aidata esmasest hirmust üle saada ning kui hambaarstiga klapite, siis ongi hirm seljatatud. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Hambapaus – mis see on?

Hambapausi võiks pidada iga söögikorra ja näksimise vahel 3 tundi – see on aeg, mil hambakude saab happerünnakust taastuda. 

Väikelastel on 3-tunnist pausi söögikordade vahel raskem pidada, aga selline paus on väga oluline. Kui laps soovib sel ajal süüa, siis selgita, et praegu on hambapaus ja hambad peavad söömisest puhkama. 

Hambapausi ajal tohib juua ainult vett. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Oil pulling – kas viis hammaste valgendamiseks?

Viimastel aastatel on internetis populaarsust kogunud oil pulling, millele omistatakse suuri kasusid kogu tervisele. Väidetakse, et õli suus ringi loputamine valgendab hambaid, parandab suutervist ning ka üldtervist. 

Oil pulling on Indias ja Aasia lõunaosas olnud traditsioonilise rahvameditsiini osa juba sajandeid. Protseduur kujutab endast supilusikatäie toiduõli suus ringi loputamist. Kasutatakse näiteks seesami-, oliivi-, päevalille-, kookosõli. Õli loputatakse suus ringi umbes 5 kuni 20 minutit.

Hetkel puuduvad teaduslikud uuringud, mis näitaksid oil pullingu mõju kaariese vähendamisele, hammaste valgendamisele ega suu- või üldtervise parandamist. Hea suutervise hoidmiseks tuleb hambaid pesta kaks korda päevas kahe minuti jooksul (2 x 2 min) fluoriidiga hambapastaga ning puhastada kord päevas ka hammaste vahesid. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Amalgaamtäidised

Amalgaamtäidised (rahvasuus "hõbeplommid") olid kunagi kõige levinumad täidised, mida on kasutatud kaariese ravis juba üle 150 aasta. 

Amalgaam on sulam elavhõbedast, hõbedast, tinast ja teistest metallidest. 

Tänapäeval eelistatakse täidiste asetamisel kõige esteetilisemat lahendust, sellepärast on kõige levinumad hoopis komposiidid. 

Amalgaamtäidistes olevat elavhõbedat on kardetud selle võimaliku toksilisuse pärast. Amalgaamist vabaneb väga vähesel määral elavhõbedat, mis võib põhjustada väga harva esinevat elavhõbedaallergiat. Uuringud on näidanud, et amalgaamtäidisest eralduva elavhõbeda kogus on nii väike, et sellel ei ole kliinilist tähtsust. 

Rohkem satub elavhõbedat organismi hoopis amalgaamtäidist asetades või eemaldades. Amalgaamtäidised on mõistlik mõne muu materjali vastu vahetada ainult siis, kui selleks on näidustus. Amalgaamtäidis vajab vahetamist, kui selle servad on lahti (ääreleke), osa täidisest on murdunud või selle alla on tekkinud kaaries. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kes on see, kes saab minu hambad tervena hoida? Kuidas?

Selleks, et minu hambad oleksid terved, peavad vaeva nägema nii mina ise kui minu hambaarst. Küll aga on kõige suurem roll just minul endal. 

Mida pean enda hammaste hoidmiseks tegema mina ise? 
  • Pesen hambaid kaks korda päevas, enne õhtust hambapesu puhastan hammaste vahesid nt hambaniidiga. 
  • Käin kord aastas hambaarsti juures kontrollis. 
  • Kasutan hambaid söömiseks, rääkimiseks ja naeratamiseks – mitte pakendite avamiseks. 
  • Janujoogiks joon ainult puhast kraanivett. 
  • Toitun hambasõbralikult ning pean toidukordade vahel kolm tundi hambapausi. 
  • Loon endale hambasõbralikud harjumused ning hoian neid regulaarselt. 

Mida saab minu hammaste hoidmiseks teha hambaarst? 
  • Suu- ja hambahaiguste avastamine 
  • Suu- ja hambahaiguste ravimine 
  • Ennetustöö – nt korrektsete suuhügieenivõtete õpetamine 
  • Ennetustöö – nt kord aastas hammaste professionaalne puhastamine hambaarsti või suuhügienisti juures 
  • Ennetustöö – nt fluoriididega hambaemaili vastupidavamaks muutmine 
  • Ennetustöö – nt hambasõbralike harjumuste tutvustamine 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Millal peaksin kasutama hambaniiti?

Hea suuhügieeni hoidmiseks ei piisa vaid hambaharjaga hammaste pesemisest. Puhastada tuleb ka hammaste vahesid, sest sinna hambaharja harjased ei ulatu. Kõige levinumad hambavahede puhastamiseks kasutatavad vahendid on hambaniit ja hambavaheharjakesed. 


Seda, kas peaksid kasutama hambaniiti või hambavaheharjakesi, konsulteeri oma hambaarstiga. Kindlasti täpsusta visiidil üle ka sinule sobiva vahendi õige kasutamistehnika. 


Hammaste vahesid peab puhastama üks kord päevas, soovituslikult õhtul enne hambapesu. Kui hammaste vahed on katust puhtad, siis saab hambapastas sisalduv fluoriid tugevdada hambaemaili. 

Kui enne hambapesu jääb vahede puhastamiseks aega liiga vähe, siis võib neid puhastada ka mingil muul hetkel päeva jooksul. Ükskõik mis hetkel puhastamine on parem kui puhastamata jätmine. 

NB! Ära kasuta toidujäänuste eemaldamiseks või hambavahede puhastamiseks hambatikku! Hambatikk võib kahjustada või lõhkuda igemeid. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Miks meil on tarkusehambad ning miks nende suhu lõikumine on nii vaevarikas?

Teadlased on välja pakkunud hüpoteesi: Kauges minevikus oli inimese toidulaud teistsugune ning toitu pidi rohkem närima. Varakult kaotatud hammaste kohale said lõikuda uued tagumised hambad ehk tarkusehambad. 

Kaasaegse inimese toitumisharjumused ning sellest tulenevalt ka lõualuude anatoomia on kauge minevikuga võrreldes muutunud. Just sellepärast ei pruugi tarkusehambad kaasaegse inimese lõualuusse ära mahtuda ning põhjustavad rohkem ebamugavusi kui kasu. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Laste hambaravi üldnarkoosis

Üldnarkoosis hambaravi on mõeldud neile, kes ei ole võimelised tavapärast hambaarsti vastuvõttu ühel või teisel põhjusel läbi tegema. Üldnarkoosiga hambaravi kasutamiseks on siiski ette nähtud kindlad põhjused ning kergekäeliselt sellesse protseduuri suhtuda ei tohi. Otsuse narkoosis hambaraviks võib teha nii perearst kui ka tavahambaarst, mitte lapsevanem. 

Peamised põhjused üldnarkoosis hambaraviks:
  • Suur hirm hambaravi ees, ülemäärane ärevus, puudub koostöövalmidus (eriti lastel) 
  • Soov ravida või eemaldada palju hambaid ühel visiidil 
  • Füüsiline või vaimne puue, raske ülddiagnoos 
  • Okserefleks, mille tõttu ei ole võimalik kabinetis hambaravi teostada 
  • Allergia kohaliku tuimastuse vastu 
  • Eelnev negatiivne kogemus 

Üldnarkoosis hambaravi on kõige viimane meede ning eelnevalt tuleb proovida korduvalt ravi läbi viia kabinetis ravitoolis, vajadusel külastades ka erinevaid hambaarste lapsega usaldusliku suhte loomiseks. Üldnarkoosi ehk üldanesteesia korral pannakse patsient hambaravi-protseduuride ajaks magama. Üldnarkoosi viib läbi anestesioloog. Hambaravi teostab hambaarst. 

Enne protseduuri peab laps harjuma mõttega hambaravist, mis toimub magades. Rääkige lapsele kodus, mis teda haiglas ees ootab. Eelmise päeva õhtul võib normaalselt süüa-juua, kuid narkoosipäeva hommikul süüa ega juua ei tohi. Kui lapsele on määratud igapäevaseid ravimeid, siis andke hommikused ravimid lapsele kodus väga vähese hulga veega. 

Narkoosi ei saa teha, kui laps on söönud või joonud vähem kui 6 tundi tagasi või kui laps on haige (köha, nohu, palavik). Laps peab olema olnud terve viimased kaks nädalat. Hambaravi ajal rahulikult magamiseks pannakse lapsele käe peale „uneliblikas" (veenikanüul). Selle paigaldamise hetk on pisut valulik. Lapsele eelnevalt toimuvat seletades võib võrdluseks tuua suvist sääsehammustust. 

Narkoosist ärkamine on igal lapsel erinev - ärge püüdke teda äratada, kui ta tahab magada ja rahulikult olla. Kui laps on virgunud ja küsib süüa-juua, võimaldage talle see. Esimesed ampsud ja lonksud peavad olema väga väikesed. Narkoosijärgselt võib esineda iiveldust ja äsjasöödud toidu välja oksendamist. 

Kui hambaravi piirdus vaid täidiste asetamisega, siis närimisega probleeme ei ole. Pärast hammaste eemaldamist võivad suus olevad haavad olla valulikud ning tundlikud kuumale, hapule, soolasele ja tahkele toidule. Pärast narkoosis hambaravi on tähtis last hambaravikabinetiga uuesti harjutama hakata, et tekiks usaldussuhe hambaarstiga ning tulevikus saaks vajadusel ravi teostada juba hambaravikabinetis. 

Tervisekassa lepingupartnerite juures on kuni 19-aastastele üldnarkoosis hambaravi tasuta, lisandub vaid visiiditasu 5 eurot. Üldnarkoosis täiskasvanute hambaravi hind sõltub vajaliku ravi mahust ja üldanesteesia kestusest. 

Pildi allikas: Freepik 
Loe lisaks

Miks piimahambad vahel uue hamba eest ära ei tule?

Hammaste vahetumine algab lastel tavaliselt 6-aastaselt ning esimesena vahetuvad alumised esimesed lõikehambad. 

Piimahammas hakkab loksuma siis, kui selle all olev jäävhammas liigub suunaga luu seest igeme poole ja surub vastu piimahamba juurt, mille tulemusel piimahamba juur hakkab resorbeeruma ehk "lahustuma". 

Mõnikord ei lõiku jäävhammas täpselt piimahamba keskelt, vaid hakkab igemest välja tulema piimahamba eest, tagant või külje pealt. Sellises olukorras kasvab jäävhammas piimahamba juurest mööda, piimahamba juur ei resorbeeru ja piimahammas ei hakka liikuma. Olukord, kus lapsel on korraga suus justkui kaks rida hambaid, tekib enamasti alumistel esihammastel, kuid võib esineda ka teiste hammaste vahetumisel. 

Kui lapsevanem märkab lapse suus korraga piimahammast ja uut jäävhammast, siis tuleb jääda rahulikuks. Selline kõrvalekalle hammaste lõikumisel on suhteliselt tavaline (kuni 10% lastest). Kõigepealt peab proovima piimahammast ise ära loksutada. Kui see mitme nädala jooksul ei õnnestu või hammas ei liigu üldse, siis peab pöörduma hambaarsti vastuvõtule, kus piimahammas enamasti eemaldatakse. 

Kui piimahammas ei ole enam jäävhambal ees, siis tavaliselt lükkab lapse keel jäävhamba õigesse asendisse. Kui jäävhammastel ei ole peale piimahamba eemaldamist ruumi õigesse asendisse tulla, siis tuleb konsulteerida ortodondiga. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Miks hambad helendavad UV-kiirguse käes?

Hammaste helendamine UV-kiirguse käes on tingitud fluorestsentsist.

Fluorestsents on valguse kiirgumine ainest, mis on eelnevalt ergastatud UV-kiirgusega või nähtava valgusega. Blacklightiks nimetatakse lampi, mis tekitab UV-kiirgust koos vähese nähtava valgusega. Seda kasutatakse tihti meelelahutusüritustel.

Hambaemail sisaldab fluorestseeruvaid aineid, mis võivad neelata UV-kiirgust ja seejärel kiirgavad välja nähtavat valgust. See tekitab hammastes helendava efekti.

Seda, kui tugevalt hambad UV-kiirguse käes helendavad, mõjutab näiteks vanus – vanemad hambad helendavad vähem, nooremad hambad rohkem. Hambaravis kasutatakse ka materjale, mis ei fluorestseeru ning paistavad UV-kiirguse käes tuhmi või tumedana.


Kaanepildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas gaseeritud vee joomine rikub mu hambaid?

Madala pH-ga joogid on happelised ning võivad põhjustada hammaste erosiooni ehk kulumist. 

Gaseeritud ehk karboniseeritud jookides on süsihape, millest hamba kudede kahjustamiseks enamasti üksi ei piisa. 

Jookidesse lisatakse erinevaid lisaaineid, mis võivad selle pH-d muuta happelisemaks ning suurendada seeläbi hammaste erosiooni. 

Mõõdukal tarbimisel ei kahjusta gaseeritud vesi hambaid. 

Hambaemaili kahjustumisele võivad viidata hammaste tundlikkuse suurenemine ja värvimuutused. Selliste kaebuste tekkimisel pea nõu oma hambaarstiga. Vajadusel tuleb gaseeritud jookide tarbimise harjumusi muuta. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Tervele hambale on külmatundlikkus normaalne

See valu on reeglina sekunditega mööduv ja ei nõua mingeid hambaravi protseduure. 

Inimeste valulävi on väga erinev ning seega tundlikul ja tundlikul hambal on suur vahe. 

Hammaste tundlikkust saab mõnikord vähendada spetsiaalse hambapasta ja suuveega. 

Kui valu ja tundlikkus hakkavad sagenema ning kestavad pikemalt kui vaid mõne sekundi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole, kes uurib täpsemalt välja, mis põhjustab hammastes valulikkust ja leiab murele parima lahenduse. 

Suve alguses sageneb hammaste tundlikkuse suurenemine, sest toidulauale on jõudnud rohkem marju ja puuvilju. 

Tänapäeval on populaarne tervislik toitumine rohkete smuutide, mahlade, marjade, puuviljade ning salatite söömisega. Peab olema ettevaatlik, sest happelised toidud ja joogid lahustavad hambaemaililt kaitsvad mineraalained välja ning tekitavad hamba pinnal erosiooni. See väljendub väikeste tundlike lohukestega hamba mälumispinnal. 

Selleks, et hambad ei muutuks tundlikuks: 
  • Janujoogiks eelista vett 
  • Proovi vältida pidevat happerünnakut oma suus ning pea söögikordade ja näksimiste vahel paari-kolmetunniseid pause 
  • Lase oma hammastel puhata 
Ühtset ning kuldset reeglit tundlike hammaste raviks ei ole. Esmalt tasub proovida tundlikele hammastele spetsiaalselt mõeldud hambapastasid ja suuvett. Tulemuse saavutamiseks on neid vaja tarvitada regulaarselt pikema aja vältel (nädalaid või isegi kuid). Kui hambapastast ei ole abi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Imetamine ja hambaravi

Enne protseduuri teavita hambaarsti, et oled imetav ema.

Hambaravis kasutatav lokaalanesteesia võib jõuda vähesel määral rinnapiima, aga sellest olenemata on hambaravikabinetis teostatav anesteesia imetamise ajal ohutu. Kasutatav tuimastuslahus võib olla nii adrenaliiniga kui ilma. Pärast ravi ei pea piima välja pumpama ja ära viskama (nn "pump and dump"). 

Hambaarst võib pärast protseduuri (nt hamba eemaldamine) määrata ka antibiootikumravi. Antibiootikumravi korral ei pea imetamist katkestama. Imikul võib esineda kõhulahtisust või kõhuvalu, mis ei vaja ravi. Imetamise kasulikkus kaalub üles ajutise ebamugavuse. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Mida pean tegema jäävhamba trauma korral?

Jäävhamba trauma korral peab tegutsema kiirelt ning korrektselt. 

Kui jäävhammas murdub: 
  • Helista hambaarstile 
  • Korja kokku kõik hambatükid, võib-olla saab hambaarst neid hamba taastamisel kasutada 
  • Vajadusel loputa suud sooja veega 
  • Murdunud hammas võib olla väga tundlik, hoia suud kinni 

Kui jäävhammas tuleb koos juurega välja: 
  • Otsi hammas üles 
  • Ära puutu hammast juure osast 
  • Kui hammas on must, siis loputa korraks veega 
  • Kui võimalik, aseta hammas juurt katsumata oma kohale tagasi ja hammusta kokku, et hammas püsiks õiges kohas 
  • Kui see pole võimalik, pane hammas piima või füsioloogilise lahuse sisse 
  • Kui eelmised variandid ei toimi, siis hoia hammas põses, sülje sees 
  • Pöördu hambaarsti poole järgneva 2 tunni jooksul, sest kiire tegutsemine aitab hammast päästa
Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Müüt: Tugevamini hambaid harjates pesen hambad puhtamaks

Kasutades tugevate harjastega hambaharja või harjates liiga tugevalt võib kahjustada hambaemaili või igemeid. 

Soovituslik on kasutada pehmete harjastega (soft) hambaharja ning pesu ajal mitte liiga tugevalt suruda. Kui tunned, et hambahari ei pese enam nii hästi, siis kontrolli üle selle harjased. Hambaharja on mõistlik vahetada iga 3 kuu tagant. 

Kui harjased väsivad ära kiiremini, siis on see märk väga tugevast harjamisest. Õige survega harjamiseks hoia hambaharja nagu pliiatsit, mitte rusikas. 

Pane tähele! Mõnel elektrilisel hambaharjal on surveandur, mis ei lase hambaid pestes liiga tugevalt suruda. 

Hambad peseb puhtaks õige tehnika, mitte tugev harjamine. Vajadusel räägi oma harjamise tehnika läbi hambaarstiga. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Miks muudavad hambad värvi?

Hammas võib muuta värvi mitmel põhjusel.

Hammas võib muuta värvi näiteks: 
  • Trauma järgselt (nt kukkumise tagajärjel või löögist vastu hammast) 
  • Ortodontilise ravi järgselt, kui hambale on rakendatud liiga tugevaid ortodontilisi jõude 
  • Juureravi järgselt 
Trauma või ortodontilise ravi järgselt on hambanärv kahjustada saanud kukkumise, löögi või tugeva jõu tagajärjel. Aja jooksul muudab hammas oma värvi, muutudes sinakas-halliks. Kui hambanärv on surnud, siis vereringe hamba sees katkeb ja verevalgud põhjustavad hamba sisemise värvimuutuse. Sellisel juhul tuleb teha hambale kõigepealt juureravi ja seejärel valgendatakse hammast hambasiseselt (ning vajadusel ka väljastpoolt), et taastada hamba värv. 

Hammas võib värvuda ka siis, kui hambale on eelnevalt juba juureravi tehtud, kuid närvikude on juurekanalist osaliselt eemaldamata jäänud. Sellisel juhul tuleb kõigepealt üle hinnata vana juureravi. Vajadusel tuleb teha uus juureravi ja alles siis, kui see on olnud edukas, saab hammast valgendada hambasiseselt. Tumenenud hambale on võimalik lõplik viimistlus anda ka sobiva valguskõvastuva täidise, laminaadi või krooniga. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kaaries on maailmas üks levinumaid nakkushaigusi, mis levib sülje kaudu

Rahvafolklooris on levinud arvamus, nagu oleksid kehvad hambad päritavad. Tegelikult on päritavad ainult kehvad või poolikud suuhügieeniharjumused, mis mõjutavad laste hammaste tervist kogu elu. 

Sündides ei ole lapsel suus kaariest tekitavaid baktereid, kuid sageli saab ta need esimese 12 eluaasta jooksul oma pereliikmetelt. Kaariesebakterid kanguvad edasi näiteks nakatunud inimesega sama lusikaga toitu maitstes, ühisest joogipudelist juues või väikelapse lutti oma suus puhastades. 

Lapse suu mikrofloora kujuneb välja 12. eluaastaks ning selle ajani on ta kaariesebakterile vastuvõtlik. 

Kaariesekandjateks võivad pidada end kõik inimesed, kellel on kordki elus olnud kasvõi üks hambaauk. 

Teadliku tervisekäitumisega saab kaariesesse nakatumist vältida. Siin on lapsevanemal oluline roll. Lapsele tuleb õpetada õigeid suuhügieeniharjumusi – aidata tal kaks korda päevas hambaid pesta ja viia laps regulaarselt hambaarsti juurde kontrolli. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Suuvee kasutamine ei pea olema igapäevase suuhoolduse osa

Suuvett kasutatakse halva hingeõhu parandamiseks, igemehaiguste raviks või kaariese ennetuseks. 

Suuvee kasutamine ei asenda hammaste niiditamist ja pesemist ning sellest on kasu vaid õiget tehnikat kasutades. 

Soovitus: Võta suuvesi kasutusele siis, kui hambaarst seda sulle soovitab. 

Oluline on mõista, et suuveed sisaldavad erinevaid koostisosi, millel on erinevad eesmärgid. 

Näiteks soovitatakse pärast hamba eemaldamist kasutada antibakteriaalse toimega kloorheksidiini suuloputust, mis igapäevaseks kasutamiseks ei sobi. Pikaajalisel kasutamisel tekitab kloorheksidiin hammaste pinnale tumeda pigmendi. 

Hingeõhu parandajana on suuvesi ajutine lahendus. Halva hingeõhu korral tuleb konsulteerida hambaarstiga, sest sellel võib olla suusisene põhjus, mis vajab ravi. 

Kui on soov suuvett kasutada kaariese ennetamiseks, siis tuleb tähele panna seda, et enamasti on hambapastas suurem fluoriidi sisaldus kui suuvees. Selliselt kasutades loputame suurema kontsentratsiooni fluoriidi hammaste pindadelt maha. 

Kuidas suuvett kasutada: 
  1. Niidita ja pese hambad 
  2. Loputa suud ette nähtud koguses suuveega, enamasti piisab 30 sekundist loputamisest 
  3. Sülita kogu loputusvedelik kraanikaussi, see ei ole mõeldud alla neelamiseks 
Parima tulemuse saad kasutades suuvett 2 korda päevas pärast hambapesu. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kaitse oma hambaid jälgides neid hambapesu nõuandeid

Hambapesu ajal järgi just neid nõuandeid. 

  • Kasuta pehmet hambaharja. Kõvad hambaharjad võivad kahjustada hambaid ja igemeid. 
  • Hambapesuks vajalik hambapasta kogus on kõigest hernetera suurune. 
  • Selleks, et soovituslik hambapesule kuluv aeg lõbusamalt mööduks, pane taustaks mängima 2-minutiline muusikapala. 
  • Hoia hambaharja 45-kraadise nurga all, et harjased ulatuksid ka igemeid puhastama. 
  • Pese õrnalt ringjate liigutustega. Elektrilist hambaharja hoia iga hamba peal 3 sekundit paigal. 
  • Pese puhtaks kõik 6 sektorit: seesmised-, välimised- ja mälumispinnad nii üla- kui alalõuas. 
  • Ära unusta pesta esimeste hammaste sisemist ehk suulaepoolset pinda. 
  • Vajadusel pese ka keelt, et vähendada bakterite hulka suus. 
  • Sülita hambapasta välja, aga ära loputa, et hambapasta toime saaks suus kauem mõjuda. 
  • Alusta otsast peale! Pese hambaid iga päev 2 korda päevas ja kasuta hambaniiti vähemalt kord päevas. Külasta hambaarsti kord aastas, et ennetada probleeme ja muretult naeratada!
Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Aftid suuõõnes – mis need on?

Aftid avalduvad tavaliselt valge laiguna suuõõne limaskestas ja võivad olla väga valulikud. 

Aftid võivad olla ümmarguse või ovaalse kujuga ja tekkida peaaegu kõikjal suuõõnes – huulte sisepinnal, suulael või keelel ja selle ümbruses. 

Aftid tekivad tüüpiliselt punetava alana. Seejärel muutuvad need haavanditeks, mis on kaetud helehalli katuga ja mida ümbritseb punetav ala. 

Paranemise aeg võib ulatuda mõnest päevast mitme nädalani ning haavandiepisoodide vaheline aeg võib varieeruda päevadest kuni kuudeni. 

Tavaliselt püsivad aftid 4...7 päeva ja korduvad 2...6 korda aastas. 

Aftide põhjus on teadmata. 


Aftide tekkeks võib olla geneetiline eelsoodumus, samuti võib põhjus olla seotud suusisese traumaga (nt hambaravi, murdunud hamba terav pind, liiga tugev hammaste harjamine). Mitmed aftide tekke riskitegurid on seotud stressiga. 

Aftide põhilised sümptomid on põletustunne, kipitus ja valu suus, mis sageli süvenevad rääkimise, söömise ja joomise ajal (eriti kuuma või vürtsika toidu ja happeliste jookide puhul). Seda põhjustavad suuõõnes paiknevad tundlikud närvilõpmed. Tavaliselt on need limaskesta all hästi kaitstud, kuid aftide korral puutuvad need otseselt kokku ärritajaga. 

Valu suus on kõige tugevam haavandi moodustumisele vahetult järgnevate päevade jooksul ja see väheneb haavandi paranedes. 

Kui aftid püsivad üle kümne päeva või haaravad suurema piirkonna, pidage nõu hambaarsti või arstiga. Aftid võivad olla ka muude tõsiste terviseprobleemide sümptomiks. 

Pildi allikas: Freepik
Pildi allikas: Wikipedia
Loe lisaks

Mis on hambaimplantaadid?

Implantaate kasutatakse puuduvate hammaste asendamiseks. Implantaadiga saab asendada üksikut või mitut puuduvat hammast. 

Implantaadid võivad moodustada ka toe mahukale mitte-eemaldatavale proteesile (sillale) või eemaldatavale proteesile, kui suus ei ole enam piisavalt oma hambaid. 

Kirurgilise operatsiooni abil paigaldatakse lõualuusse implantaat (tavaliselt kohaliku tuimastusega), mida võib käsitleda tehisjuurena. Järgmise etapi ajal paigaldatakse pealisehitus (suus näha olev hambaprotees). 

Implantaadimaterjalina kasutatakse titaani. 

Koostöös hambaarstiga valitakse vastavalt suuõõne seisundile ja soovitud funktsioonile implantaatide tüüp ja arv. Tänapäeval on hambaravis enim levinud implantaadivormiks kruvid, mis on 3...4 mm läbimõõduga ja 7...15 mm pikad. 

Implantaatravi on otstarbekas, kui: 
  • Ei taheta lihvida terveid naaberhambaid sildproteesi valmistamiseks 
  • Muidu oleks hammaste asendamine võimalik ainult suust eemaldatava proteesiga 
  • Esteetilist tulemust pole ilma kunstjuureta võimalik saavutada 
  • Eemaldatav protees või täisprotees ei püsi suus ilma implantaadikinnituseta 
Millised on implantatsiooniga seotud ohud? 
  • Luus kulgeva närvi (kolmiknärvi) võimalik vigastamine – vigastuse või isegi läbilõikamise tagajärjeks on osaline või täielik tuimustunne (tuimastussüsti mõjule sarnane) alahuule/alalõua sellel poolel, kus närvikahjustus tekkis 
  • Ülalõualuu puhul võib kirurgiline puur või implantaat kahjustada põskkoopa põhja 
Milline on asetatud hambaimplantaadi prognoos? On tõestatud, et reeglina luustuvad implantaadid probleemideta. Pikaajalised probleemid tulenevad pigem suutervisest. 

Implantaadikaotus – eriti implantaadi pikema kandmise korral – on sageli seotud ebapiisava suuhügieeniga, tihti on need aga individuaalsed tegurid (suitsetamine) või patsiendi üldtervislikud muutused, mis võivad põhjustada implantaadikaotuse. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Sage nätsu närimine võib tekitada probleeme

Inimesed on nautinud mitmesuguste kummilaadsete ainete närimist juba tuhandeid aastaid. 

Kui esimesed närimiskummid arvatakse olevat kõvenenud puuvaigust, siis tänapäeval on nätsud valmistatud enamasti sünteetilisest kummist. 

Sage nätsu närimine võib meie tervisele osutuda hoopis kahjulikuks. 

Nätsu närimisel neelame alla ka õhku, mis võib põhjustada kõhuvalu ning puhitust. Närimine saadab kehale signaali, et on aeg toitu seedima hakata, kuid ilma toiduta tekitab närimine vaid maohapete ületootmist. 

Nätsud võivad sisaldada suhkruid, mis aitavad kaasa kaariese ehk hambaaukude tekkele. Suhkruvabades närimiskummides võib leida happelisi maitsetekitajaid, mis koos närimisliigutustega aitavad kaasa hammaste kulumisele. 

Närides nätsu pigem ühe suu poolega võivad tekkida kaebused alalõualiigeses. Alalõua toetavad lihased võivad ühe suu poolega närimise tulemusel minna tasakaalust välja ning selle tulemusel tekivad alalõualiigese või näo piirkonda valud. 

Nätsu närimine ei ole lahendus halva hingeõhu vastu – see ainult peidab seda. Halva hingeõhu vastu aitab korrektne ravi, sõltuvalt sellest, kas põhjus peitub suus või probleemides seedeelundkonnas. 

Suhkruvabades närimiskummides kasutatavad suhkuralkoholid on suures koguses tarbimisel kõhtu lahtistava toimega. Sellest tulenevalt võib liigne nätsu närimine põhjustada ka kõhuvaevusi ning kõhulahtisust. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Millised Halloweeni kommid on kõige hambasõbralikumad?

Komm või pomm? Halloweeni ajal tarbitavad maiustused võivad oma suure suhkrusisaldusega teha meie hammastele karuteene. 

Suus olevad bakterid on Halloweeni kommide söömisest tõenäoliselt rohkem elevil kui sina ise. Bakterid tarbivad suhkruid ning toodavad happeid, mis viivad hambaaukude tekkimisele. 

Halloweeni ei pea hambaaukude tekke hirmus siiski pidamata jätma. Jälgides aastaringselt korrektseid suuhügieeni võtteid ei pea Halloweenil söödud maiustuste pärast muretsema. 

Järgnevad mõned nõuanded, mida võib Halloweeni maiustuste valimisel silmas pidada. 

Šokolaad on hea valik, sest see tuleb hammaste küljest maha paremini kui teised maiustused. Näiteks tumedas šokolaadis on ka vähem suhkrut kui piimašokolaadis. 

Kummikommid ja muud kleepuvad kommid jäävad tugevamalt hammaste külge ning neid on raskem eemaldada. See annab võimaluse bakteritel hambaid pikema aja jooksul kahjustada. 

Kõvad kommid võivad närimisel hambaid katki murda. Kõvade kommide pikaajalisel suus hoidmisel ja lutsutamisel lahustub suhkur sülje sisse ning selle abil jõuab igale poole hammaste pindadele. 

Hapud kommid võivad olla väga happelised ning kahjustada sellega hambaemaili. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Müofunktsionaalne teraapia – mis see on?

Müofunktsionaalne teraapia on näo- ja suupiirkonna lihaste funktsioonide parandamisele suunatud ravi. 

Tasakaalustatud ja normikohane lihastöö tagab keele õige puhkeasendi, õige neelamismustri ning suu suletud asendi puhkeolekus. 

Nii keele õigel puhkeasendil, neelamismustril kui ka ninahingamisel on väga oluline roll laste näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse arengus, mis omakorda mõjutavad oluliselt inimese unekvaliteeti. 

Müofunktsionaalset teraapiat vajavad inimesed, kellel esineb: 
  • Suuhingamine või pidevalt paokil huuled 
  • Norskamine või nohisemine magades 
  • Keele vale puhkeasend (suupõhjas, hammaste vahelt väljas) 
  • Keelekidasus või keele liikuvuse häired 
  • Erinevad hambumushäired (ruumipuudus hambakaartes, lahihambumus) 
  • Hammaste krigistamine 
  • Pöidla, sõrmede või keele imemine 
  • Lõualiigestega seotud häired (naksumine, valu, ragin, suu avamise piiratus) 

Suu kaudu hingamine võimaldab jahedal, mustal ning niisutamata õhul kahjustada hingamisteid, kuivatades suu limaskesta ja soodustades seega hambahaiguste teket. Suuhingamine võib põhjustada töö- ja keskendumisvõime langust ning näokolju arenguhäireid lastel. Aastatepikkune suuhingamine toob kaasa pika ja kitsa näokolju, kitsad ninakäigud ning vähearenenud alalõualuu, mis omakorda soodustavad uneapnoe teket. 

Alalõualiiges on inimese kõige sagedamini töös olev liiges, mis ööpäeva jooksul liigub hinnanguliselt 2000 korda – kõnelemisel, mälumisel, neelamisel ja norskamisel. Liigese ülekoormust võivad põhjustada hammaste krigistamine, hambumushäired, aga ka emotsionaalne pingeseisund, närimiskummi pidev mälumine. 

Keelekidasus hoiab keelt tugevamini suupõhjas kinni ning takistab keele õige puhkeasendi kujunemist ning keele korrektset funktsioneerimist. Kuna keel ei saa vabalt suus ringi liikuda, ei saa ta puhastada ka hambaid toiduosakestest, mis võib põhjustada hammaste kiirema lagunemise. Samuti takistab keelekidasus eakohase artikulatsiooni arengut (häälikute moodustamine), õiget keele liikumist neelamisel ja kurnab ülemäära lõualiigeseid. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Vitamiinid ja mineraalid, mis aitavad hambad tugevana hoida

Vitamiinide ja mineraalidega rikas toidulaud aitab loomulikul viisil tugevdada hambaemaili. Tugevdatud hambaemail aitab hammast paremini happerünnakute eest kaitsta. 

Suutervist ja tugevamat hambaemaili aitavad hoida järgmised vitamiinid ning mineraalid. 

Kaltsium aitab tugevdada hambaemaili ning seda leidub näiteks piimatoodetes, rohelistes salatilehtedes, ubades ja mandlites. 

D-vitamiin suurendab hambaemailis mineraalide tihedust ning aitab ka kaltsiumit paremini omastada. D-vitamiini saame päikese käes viibides, kuid seda on lisatud ka mõnedesse piimatoodetesse. 

C-vitamiin mängib olulist rolli hamba dentiinikihis kollageeni sünteesimisel. Rohkelt leidub seda näiteks apelsinides ja lehtkapsas. 

Fosfor aitab kaitsta ja taastada hambaemaili. Parimad fosforiallikad on valgurikkad toidud, näiteks linnuliha, kala ja munad. 

A-vitamiin mängib võtmerolli nii hammaste kui igemete tervise juures. Hambaemaili struktuuris on roll keratiinil, mille tootmiseks on vaja just A-vitamiini. Enamik A-vitamiini sisaldavatest toitudest on oranži värvi, näiteks bataat, magus melon ja porgandid. 

K-vitamiinil on oluline roll kaltsiumi sidumisel. Seda leidub näiteks brokolis ja Brüsseli kapsastes. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Veipimine võib soodustada hambaaukude teket

Tuftsi ülikooli poolt korraldatud uuringu järgi on e-sigarette kasutatavatel patsientidel suurem risk kaariese ehk hambaaukude tekkeks. Uuringud on näidanud, et veipimine soodustab hambaemaili nõrgenemist ning igemehaiguste teket. 

Üks põhjus, miks e-sigareti kasutamine võib kaasa aidata suuremale hambaaukude tekkeriskile, on aurustuva vedeliku suhkrusisaldus ja viskoossus, soodustades sisse hingates selle hammaste külge kleepumist. 

Veipimisel tekkiv aerosool muudab suu mikrobioomi, muutes selle kaariest tekitavate bakterite kasvuks sobilikumaks. 

Veipimine soodustab kaariese teket selleks ebatavalistes piirkondades. Näiteks on märgatud suurenenud kaariese teket esihammaste lõikeservades, mis omakorda mõjutab naeratuse esteetilisust. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

6 müüti kohvi mõjust hammastele

Loe müütidest täpsemalt postitusest. 

Kõrrega juues ei teki hammastele plekke, sest kohv ei puutu hammastega kokku – ei pea paika!
  • Kõrrega juues on peaaegu võimatu vältida kohvi kokkupuudet hammastega. Kui tunned suus kohvi maitset, siis on hambad juba kohviga kokku puutunud. 

Kohvi ja vett tuleb juua vaheldumisi – täpselt nii!
  • Pärast kohvi joomist joo lisaks ka vett, see aitab hammastelt ära uhuda suurema osa ainetest, mis võivad hambaid määrida. 

Kohviplekid tekivad hammastele isegi siis, kui kasutada hambaniiti – ei pea paika! 
  • Hambaniidiga regulaarselt puhastades eemaldame hammaste vahedest katu, mis kohvi joomisel jääb hammastele paistma tumedate plekkidena. Kui hambakatt mineraliseerub, siis jäävad hammaste pindadele tumedad laigud, mis pestes enam maha ei tule. Neid laike nimetatakse pigmendiks. 

Hammaste pesemine pärast kohvi joomist aitab plekke ennetada – ei pea paika!
  • Pärast kohvi joomist tuleb hammaste pesemist vältida, sest kohvi happelisus pehmendab hambaemaili. Selliselt pestes võib hambaid hoopis kahjustada. Plekkide tekkimist aitab ennetada regulaarne ja korrektne hammaste puhastamine.
Kohviplekid saab hammastelt ära valgendavate plaastrite abil – ei pea paika! 
  • Hambaemail on poorne ning osa hammastele tekkivast pigmendist on seotud just selle omadusega. Valgendavad plaastrid muudavad hambaemaili veel poorsemaks, mis võimaldab kohvil hambaemaili lihtsamini pigmenteerida (ehk tumedat värvust anda). 

Kohviplekke ei saa hammastelt enam maha, kui need on juba tekkinud – ei pea paika! 
  • Plekid tekivad hammastele määrdunud hambakatust ning selle mineraliseerumisest. Kohvi tõttu tekkinud plekke on võimalik hambaarsti juures professionaalselt eemaldada. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kui kaua võtab hambaaugu tekkimine aega?

Enamasti võtab hambaaugu tekkimine aega umbes aasta. Eriti halva suuhügieeni korral piisab vaid mõnest kuust. 

Tavaliselt sõltub hambaaugu tekkimise kiirus sellest, kui palju augu tekkimist soodustavaid faktoreid inimese harjumustes esineb. 

Hambaaugu tekkimist mõjutavad näiteks: 
  • Kõrge happesuse tase suus – sage happeliste toitude/jookide tarbimine, reflukshaigus 
  • Sage hapetega kokku puutumine – näksimise järgselt tekib suus happeline keskkond 
  • Hambaemaili tugevus ja paksus – fluoriidiga hambapasta kasutamine aitab hambaemaili muuta happerünnakutele vastupidavamaks 
  • Hambaauk tekib enamasti kohtadesse, kust on hambaid keerulisem puhastada, näiteks hammaste vahedesse 
Hambaaugu tekkimise algstaadiumis võib märgata hamba pinnal valget laiku, mis harjamisega hamba pinnalt ei eemaldu. Selline laik võib aja jooksul areneda hambaauguks. 

Tekkinud hambaaugule võivad viidata hamba suurenenud tundlikkus kuumale ja külmale, tundlikkus magusale ning hambavalu. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Hammaste krigistamist ei teadvusta me enne, kui keegi sellele tähelepanu juhib

Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Hammaste krigistamise ehk bruksismi tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma. 

Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis. 

Täiskasvanute puhul on peamisteks krigistamise põhjusteks liigne stress ning närviline keskkond. 

Bruksismi võivad põhjustada ka tundlikkus külmale-kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jne. 

Bruksismi põhjuseks võib olla ka teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, sest kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitatav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi. 

Bruksismi sümptomiteks võivad olla: 
  • Kulunud hambapinnad, hammastes praod või kild väljas 
  • Hammaste loksumine, tundlikkus koputamisele 
  • Lõualuu valutamine, peavalu 
  • Hammaste krigistamine (une ajal) 
  • Lõualuu raksumine süües 
  • Igemed on tursunud/vohavad 
  • Isutus

Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis laseb hambaarst laboris valmistada spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape), mida krigistaja peab öösiti kandma. Bruksismikape takistab hambaid öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuud õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda. 

Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest enamasti surub krigistaja oma hambaid kokku ka päevasel ajal, kui ta kapet ei kanna. 

Seega on hambakaitse (kape) üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kunstlikud magusained ja nende mõju suutervisele

Kunstlikud magusained on suhkruasendajad, mis on maitselt suhkrust palju magusamad, kuid ei tõsta toidu kaloraaži. Sellel põhjusel lisatakse neid erinevatesse toitudesse, mida inimesed muidu suure kaloraaži tõttu väldiksid. 

Kunstlike magusainete toite nimetatakse sageli "dieet"-versioonideks või "suhkruvabadeks". 

Sagedamini kasutuses olevad kunstlikud magusained: 
  • Sahhariin 
  • Aspartaam 
  • Kaaliumatsesulfaam 
  • Sukraloos 
  • Advantaam 
  • Neotaam 
  • Ksülitool 
Kunstlikud magusained ei ole suhkrud, sellepärast ei saa bakterid neid tarbida ning toota happeid, mis viivad kaariese tekkele. Seda arvesse võttes peetakse kunstlikke magusaineid hammastele ohutumaks kui suhkrut. 

See ei tähenda, et toidud, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, oleksid suutervisele täiesti ohutud. 

Toidud ja joogid, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, sisaldavad maitse paremaks muutmiseks tihti ka rohkelt happeid. Sidrun-, viin- ja fosforhapped võivad kergesti kahjustada hambaemaili. 

Üks suutervist mitte kahjustav kunstlik magusaine on ksülitool. Uuringud on näidanud, et ksülitool ei ole hammastele ega igemetele ohtlik. Lisaks aitab ksülitool vähendada ka kaariese teket. 

Ksülitool suurendab sülje tootmist, mis on keha loomulik viis suus olevate bakterite hulga vähendamiseks, lisaks neutraliseerib sülg ka bakterite toodetud või toidu/joogiga suhu sattunud happeid. Sellepärast lisatakse ksülitooli ka närimiskummidesse, mida soovitatakse närida pärast iga söögikorda. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Hambakattu värvivad tabletid aitavad hinnata hambapesu edukust

Hambakatu indikaatortablette kasutatakse pärast hammaste puhastamist, et kontrollida puhastamise edukust.

Hambakatu indikaatortabletid sisaldavad kahjutuid värve, mis kokkupuutel baktereid sisaldava katuga värvivad selle ära. Värvunud katu järgi on võimalik probleemseid kohti paremini märgata ning õppida neid kohti ka paremini puhastama. 


Apteegis on müügil erinevaid indikaatortablette. Kindlasti kasuta tabletti nii, nagu on pakendil kirjas. 

Üldjoontes käib tableti kasutamine nii: 
  • Pese ja niidita hambad nii nagu tavaliselt teed 
  • Näri katutablett suus katki, liiguta süljega seda suus ringi, sülita välja 
  • Kontrolli, kas hambad värvusid 
  • Puhasta värvunud kohti korra veel

Pildi allikas: Freepik
Pildi allikas: nwpd.com.au
Loe lisaks

Kuidas tarbida magusat hambasõbralikumalt?

Hammaste tervise seisukohast on tähtis maiustuste tarbimise sagedus ja aeg, mil suhkrurikas toit on suus. Kui toitutakse pidevalt nii, et toidu- ja joogikordade vahel on vähem kui 3 tundi, siis ei suuda inimese sülg suus olevat keskkonda neutraliseerida ja tekib kaaries ehk hambaauk.

Ei ole oluline, kas tarbitakse maiustusi või magustoitu, sest bakterite poolt põhjustatud happerünnak tekib ka pärast soolase toidu söömist. 

Kui toidukordade vahele jääb vähemalt 3 tundi näksimisvaba aega, siis viiakse happerünnaku tagajärjel eraldunud mineraalide ioonid tagasi hambaemaili ja kaariest ei teki. 

Maiustusi ja magustoite ei ole põhjust endale täielikult keelata. Maiustusi võiks päevas süüa võimalikult harva. Pigem süüa suurem kogus korraga, kui pidevalt midagi magusat suhu pista. Viimane tähendab hammastele pidevat "happevanni". Maiustusi või magustoitu võiks süüa tavalise põhitoidukorra ajal. 

Mõned maiustused on hammastele kahjulikumad kui teised. Näiteks maiustused ja muud toidud, mis kleepuvad hammaste külge (nt iirisekommid, kartulikrõpsud, rosinad) ja mis on suus pikka aega (nt pulgakommid, lutsukommid), soodustavad hambaaukude teket. 

Magusaisu rahuldamiseks on parim valik tume šokolaad, milles on vähemalt 70% kakaod. Suu normaalset pH taset aitab pärast happerünnakut taastada tükike juustu. 

Pärast magusa söömist võib suud loputada veega. Hambapesuga tasub oodata vähemalt 30 minutit, sest vahetult pärast happerünnakut on hambaemail nõrk ja harjamine võib mehaaniliselt hamba pinda kahjustada. 

Kas on kasulikum lutsukommi närida või lutsutada? Lutsukommid on ühed kõige hambavaenulikumad maiustused – nii lutsukommi ära lutsutamine kui ka selle närimine ja kiiresti alla neelamine on kahjulikud. 

Lutsutamine tekitab suus pikaks ajaks süsivesikuterikka ja happelise keskkonna, mis põhjustab hambakaariest. Mida kauem kommi suus hoida, seda kahjulikum hammastele. 

Kommi närimisest ja kiiresti alla neelamisest ei pruugi kasu olla. Kommitükid võivad jääda hambavahedesse ja hammaste pinnale ning tekitada ikkagi pikaajalise happerünnaku suus. Lisaks võib kõvade lutsukommide närimine hambaid kahjustada mehaaniliselt. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kas hambaravis kasutatav röntgendiagnostika on mulle ohutu?

Kiirgusdoosi iseloomustatakse suurusega efektiivdoos, mille ühikuks on millisiivert (mSv). Efektiivdoos võimaldab meil kirjeldada erinevaid doosi ekvivalente kehas konkreetse arvuna. 

Inimest ümbritseb kõikjal looduslik kiirgusfoon (kosmiline ja Maalt lähtuv kiirgus, toit, inimese keha). See on gammakiirgus ja sarnaneb röntgenkiirgusele. 

Sõltuvalt elupaigast varieeruvad looduslikust kiirgusfoonist saadavad individuaalsed doosid vahemikus 1...3 mSv aastas, mis annab globaalse keskmise aastase efektiivdoosi 2,4 mSv. 

Erinevad röntgen-uuringud annavad erinevaid kiirgusdoose. Kõige sagedamini tehakse hambaravis intraoraalseid (0,005 mSv) ja panoraamülesvõtteid (0,01 mSv). Panoraamülesvõte = OPTG.

Efektiivdoosid on omavahel võrreldavad. Siin ka mõned näited: 
  • Kogu keha kompuutertomograafiline uuring – 1000 mSv 
  • 2 tundi lennusõitu – 1 mSv 
  • 1 pakk sigarette päevas – 36 mSv aastas 
  • Kivimajas elamine – 7 mSv aastas 
  • Gaasikütte kasutamine – 9 mSv aastas 
  • Kraanivee joomine – 5 mSv aastas 
  • 10 banaani söömine – 0,1 mSv 

Kiirgusest põhjustatud vähirisk on madal, kuid iga röntgenuuring suurendab veidi riski. Sellepärast oeab doosi hoidma nii madalana kui see on võimalik ja piisav kvaliteetse diagnostilise kujutise saamiseks. 

Kiirgusest põhjustatud vähi tekkimise tõenäosus suureneb 5...6% iga 1000 mSv suuruse doosi kohta. Vähiriski suurenemine röntgen-uuringutest on üsna väike võrreldes loodusliku vähi riskiga, mille tõenäosus on vahemikus 14% ja 40%. 

Hambaravis kasutatav röntgendiagnostika annab patsiendile kiirgusdoosi, kuid röngenpildilt nähtav oluline info kaalub üles sellega kaasnevad riskid. Mitmeid hammastega seotud probleeme ei ole võimalik silmaga märgata, kuid röntgendiagnostika annab nende avastamiseks võimaluse. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kasutatud hambaniit viska prügikasti, mitte WC-potti

Paljudes majapidamistes visatakse kasutatud hambaniit WC-potti. Torumeestele tekitab sellise väikse asja WC-potti viskamine aga asjatut tööd.

Hambaniidid on tehtud nailonist või teflonist ning mitte kumbki nendest materjalidest ei lahustu vees. Niit jääb veega alla lastes tõenäoliselt mõne väikese takistuse taha kinni ja võib kehvade asjaolude kokkulangemisel pusasid moodustada. See kulmineerub peagi kas mõne veeavarii või kanalisatsioonisüsteemi ummistusega. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Ibuprofeen ja paratsetamool – kumba peaksin eelistama?

Ibuprofeeni ja paratsetamooli võib pidada kõige populaarsemateks ravimiteks valu ja palaviku vastu võitlemisel. Mõlemad on ravimid, millel võivad olla kõrvaltoimed, mistõttu tuleb neid tarvitada mõõdukalt ja vastaval näidustusel.

See tähendab, et kui inimene võtab ibuprofeeni peavalule, siis ei pea palaviku alandamiseks tarvitama eraldi paratsetamooli, kuna ibuprofeen langetab seda sama hästi. 

Sageli võib tekkida valearusaam, nagu oleks 500 mg paratsetamooli kangem 400 mg ibuprofeenist. 400 mg ibuprofeeni võrdub 1000 mg paratsetamooliga. Seega pole 500 mg paratsetamooli kangem kui 400 mg ibuprofeeni. 

Paratsetamooli peamine erinevus võrreldes ibuprofeeniga peitub selles, et paratsetamoolil ei ole põletikuvastast toimet – ta on vaid valuvaigisti ja palavikualandaja. 

Paratsetamooli peaksid valuvaigistina eelistama: 
  • Eakamad inimesed 
  • Inimesed, kes kasutavad vererõhuravimeid, südameravimeid või verevedeldajaid 
  • Inimesed, kellel on diabeet või kõrgvererõhutõbi 
  • Rasedad ja imetavad emad 
  • Inimesed, kellel esineb mao ülehappesusega seotud haiguseid nagu kõrvetised või haavandid
Nagu paljude teiste ravimitega, ei sobi ka paratsetamool kõigile. Paratsetamool ei sobi maksahaigetele ja alkoholi kuritarvitajatele, sest ületades koguse 4 grammi ööpäevas (8 x 500 mg tabletti) on maksakahjustuse risk väga suur. Maksakahjustusega inimestel on tervete inimestega võrreldes suurem oht paratsetamooli üleannustamiseks. 

Ibuprofeeni peaksid valuvaigistina eelistama: 
  • Nooremad inimesed, kellel ei ole kaasuvaid haiguseid ega keerukaid raviskeeme 
  • Kui jäsemete valu on tekkinud trauma tagajärjel, näiteks liigeste ja lihaste rebestused, nihestused jne 
  • Kui valu on tekkinud põletikust ja/või tursest, aga ka lihasvalu 
  • Kui tegu on närvivaluga nagu peavalud, hamba- ja seljavalud 
  • Lastel hammaste tulekuga kaasneva valu ja igemete turse korral (siirupi kujul) 
Nagu paljude teiste ravimitega, ei sobi ka ibuprofeen kõigile. Ibuprofeen vedeldab verd, sellepärast ei sobi see maohaavandite korral, raseduse 3. trimestri ajal ning kõrgvererõhutõve ja südamehaiguste esinemise korral, kuna vähendab vererõhuravimi toimet ja võib suurendada teatud südameravimite toksilisust. Ibuprofeen ei sobi ka diabeetikutele, sest muudab veresuhkru taset. 

Kas paratsetamooli ja ibuprofeeni võib ka samal ajal võtta? Paratsetamooli ja ibuprofeeni võib võtta erandkorras ka koos, sest nende toimemehhanism on erinev. Erandkorraks loetakse väga kõrget palavikku, mis ei allu ühele toimeainele, kui seda on võetud juba maksimaalses annuses. Selle erandkorras tarvitamise korral peab kahe annuse vahe olema pikem ehk umbes 8 tundi. 

Vajadusel küsi õige annuse kohta oma apteekrilt või arstilt. Apteeker saab alati õige ravimi ja selle dooside valimisel aidata. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Ravimata haigused suuõõnes võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme

Üldine tervis ja hammaste tervis on omavahel seotud ning paljud haigused võivad mõjutada suuõõne tervist ja ka vastupidi. 

Suus leidub kuni 20 miljardit bakterit, mis paljunevad kiiresti. Kui inimene sööb 3 korda päevas ja ei pese 2 tunni jooksul hambaid, kasvab bakterite arv päeva lõpuks umbes 100 miljardini. See ei tähenda, et tegemist on tingimata halbade bakteritega – suurem osa neist on meie normaalse mikrofloora osa, mis kaitseb suuõõne limaskesta erinevate haiguste, sh seenhaiguste, bakteriaalsete põletike ja isegi kasvajate eest. 

Teatud soodsatel tingimustel võivad bakterid aga hakata hambaid ja igemeid kahjustama, põhjustades igemepõletikku ja hammaste lagunemist; harvemini võivad bakterid suust sattuda vereringesse ja levida teistesse kehapiirkondadesse, tekitades tõsiseid probleeme. 

Toidujäägid hammaste vahel, pikaajaline suukuivus, krooniline igemete ja suu limaskesta traumeerimine, suitsetamine ja mokatubaka kasutamine, alkohol, suhkrurikka või liiga happelise toidu ja jookide tarbimine, diabeet ning muud tegurid võivad kahjustada igemeid ja hammaste emaili, andes kahjulikele bakteritele tegutsemiseks rohelise tule. 

Kaalutõus või rasvumine 
  • Kahjustatud, puuduvate või valulike hammaste olemasolu võib tähendada, et inimene ei näri toitu korralikult või alateadlikult väldib teatud tüüpi toitu, mida on raske närida. 
  • Kuigi enamikul täiskasvanutest on 32 hammast, on uuringutes leitud, et kui 32-st hambast on suus alles vaid 21 või vähem, on inimesel suurem risk rasvumiseks, mille põhjuseks ongi "mugavama" (töödeldud ja sageli mitte kõige tervislikuma) toidu valimine. 
Südamehaigused ja peaajuinfarkt 
  • Mitmed uuringud seostavad halba suu tervist ka kehvema südame tervisega, kuigi täpseid põhjuseid ei ole teada. 
  • Iiri teadlased avastasid, et suus paiknev bakter S. gordonni võib teatud tingimustel sattuda vereringesse ja põhjustada tromboose (veresoonte ummistusi) ja müokardiiti (südamelihase põletikku).
Osteoporoos ja luumurrud 
  • Osteoporoos on krooniline progresseeruv haigus, mis põhjustab luude hõrenemist, mistõttu tõuseb risk saada tõsine vigastus kukkumisel ja sportimise ajal, aga ka igapäevastel toimingutel. Eriti aktuaalne on selline tervisehäire postmenopausis naistel. 
  • Uuringud näitavad, et hammaste väljalangemine enne vanemat iga võib viidata luude hõrenemisele ka teistes piirkondades. Seega on eriti oluline küsida oma hambaarstilt, kui tehakse röntgenpilti hammastest, kas lõualuudes esineb osteoporoosi tunnuseid või mitte. 
Diabeeti haigestumise risk suureneb 
  • Hammaste väljalangemist seostatakse suurema tõenäosusega haigestuda diabeeti – täpsemalt 11 protsenti suurema riskiga. 
  • Põhjuseks on ilmselt krooniline põletik hambaid ümbritsevates kudedes, mis areneb pikaajalise kõrgenenud veresuhkru tagajärjel. 
  • Nagu on teada, võib kõrgenenud suhkrutase soodustada erinevate põletike teket ja diabeetikutel esineb keskmisest rohkem kaariest, igemepõletikke ja muid suuõõne haigusi. 
Dementsuse tekkimise risk suureneb 
  • Suu tervise säilitamine on tähtis, et aidata ära hoida mälukaotust põhjustava dementsuse tagajärgi. Ja ka vastupidi – dementsusega inimestel on palju raskem säilitada õiget suuhooldusrutiini. 
  • Lancashire Ülikooli teadlased viisid läbi uuringu, mis tuvastas peaajus põletikulistest igemetest pärit bakteri. Uuring näitas, et 10-st dementsusega inimesest olid peaaegu pooltel ajus teatud tüüpi bakterid nimega Porphyromonas gingivalis
Soolevähi tekkimise soodustamine 
  • Mõned bakteriliigid, nagu Fusobacterium nucleatum, mis on levinud suuõõne bakter, on käärsoolevähi tekke riskifaktoriks. 
  • Erinevalt teistest suus elavatest bakteritest, mis jõuavad soolde läbi mao, liigub F. nucleatum läbi vereringesüsteemi ja kleepub käärsoole kasvajarakkude külge. Oluline on märkida, et terves soolestikus seda bakterit tavaliselt üldse ei leidu. Selle kõrge tase suus on aga seotud igemehaiguste ja kaariesega.

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Hammaste kulumine on paratamatu

Sarnaselt mistahes muule hõõrduvale materjalile kuluvad elu jooksul ka meie hambad. Pääsu sellest otseselt ei ole, kuid oma valikutega saab kulumist oluliselt aeglustada või paraku ka kiirendada.

Kulumata hambaid võib näha lapsel, kellel on vahetult jäävhambad lõikunud. Need uued hambad on alguses servadelt lausa sakilised ja näivad reljeefilt konarlikud. Seevastu juba 10 aastat hiljem on sakid kuhugi kadunud ning hambad muutunud siledaks – juba ongi nad hakanud kuluma. 

Hambaid kulutavad keemilised faktorid. Näiteks on märgatud, et sage kloorises keskkonnas (nt ujulas) viibimine mõjub hammastele kulutavalt. 

Väga tähtis on ka see, mida me sööme. Kõige sagedasemad hammaste kulutajad on igasugused happelised joogud nagu limonaadid, koolad, isegi happelised mahlad (apelsini- või õunamahl) ja ka vein. Hambaid kulutavad ka gaseeritud joogid, sh isegi süütuna näiv mullivesi, kui seda tarvitada pidevalt. 

Levinud hambaid kulutav probleem on öine hammaste krigistamine, millest krigistaja ise ei pruugi üldse teadlik olla. Hambaid rikub see sellepärast, et krigistades rakendatakse hammaste kokkusurumisel suurt jõudu. Selle tulemusel kuluvad hammastel just need kohad, mis krigistades kokku puutuvad. 

Hammaste kulumise vältimiseks tuleb puhastamisel vältida liiga tugevat nühkimist. Väldi liiga tugeva hambaharja kasutamist (vali alati soft märgist kandev hari), ära tarvita pidevalt abrasiivset ja valgendavat pastat ning kindlasti ära pese hambaid kohe pärast happelise joogi joomist, sest siis on hambad eriti kergesti kahjustatavad. 

Ekslik on arvata, et hambad kuluvad vaid otstest ja muutuvad justkui lühemaks. Tegelikult kuluvad nad kõikjalt ning esimesena viitab kulumisele hambapindade läikivaks muutumine. Kulumata hambad on hoopis kergelt mati tooniga ja konarlikud – just sellised on laste hambad. 

Seevastu vanemate inimeste hambad näivad hästi läikivad ning nende lõikeservadele on tekkinud ka läbipaistvad alad. Hambad võivad muutuda ka kollakamaks, mis on samuti viide kulumisele. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks