Meil ei ole vaja kõikidest “halbadest” bakteritest lahti saada, sest suu tervist ei määra üksikud bakterid, vaid kogu suu ökosüsteemi tasakaal.

Suu mikrobioomi tasakaal aitab ennetada kaariese ja igemehaiguste teket. Seetõttu on tähtis “häid” baktereid toetada, mitte lihtsalt püüda kõiki baktereid hävitada. 

Mikrobioomi tasakaalu hoidmiseks on vaja jälgida toitumist. Mida rohkem tarbime suhkrut, seda rohkem anname “kütust” kaariest tekitavatele bakteritele. Suukeskkonna heade bakteritega varustamiseks on soovituslik tarbida nt keefirit ning hapendatud toite.

“Halvad” bakterid saavad teha kahju, kui neile on loodud sobivad tingimused. Suus on soe ja niiske – ideaalne keskkond! Bakterid paljunevad hambakatus ning saavad põhjustada probleeme, kui meie suuhügieen on ebapiisav. Regulaarne hammaste vahede puhastamine kord päevas ja hammaste pesemine kaks korda päevas fluoriidiga hambapastaga aitavad bakterite head elu piisavalt pea peale pöörata.

Kloorheksidiiniga suuveed ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. Hambaarst võib määrata kloorheksidiiniga suuvee või geeli kasutamise näiteks pärast hamba eemaldamist või suuremat hammaskonna puhastust, kuid siis on kloorheksidiiniga suuvee kasutamine justkui ravikuur, millel on kindel ajaline kestus!

Kloorheksidiini kasutamine häirib suu mikrobioomi tasakaalu, sest hävitab nii kahjulikke kui ka kasulikke baktereid ning võib pikaajalisel kasutamisel põhjustada suus pärmseene vohamise.

Kui suu mikrobioomi tasakaal on paigast nihkunud, siis võib “heade” bakterite kasvu toetamiseks kasutada probiootilisi suuhooldustooteid (nt spetsiaalsed hambapastad, suuveed, imemistabletid).

Peamine probleem seisneb selles, et inimene ise ei suuda tavaliselt kindlaks teha, kas tema hingeõhk haiseb või mitte. Sellepärast ei pruugi halva hingeõhuga inimene ise asjast üldse teadlik olla.

Teised inimesed ei kipu enamasti halvast hingeõhust teavitama, sellepärast tasub pigem ise küsida teise inimese arvamust.

Halva hingeõhu põhjuseks on enamasti suus elavad bakterid, mis toodavad halvasti lõhnavaid ühendeid, mis hingamisel liiguvad suust välja ning tekib paha lõhn. Peamiselt tekib halb lõhn keele tagumises osas, kuid võib alguse saada ka igemete ja hammaste vahelt, vahetamist vajavatest täidistest, hambaaukudest ning proteesidest.

Probleemi lahendamiseks tasub kõigepealt üle vaadata kodused suuhügieeniharjumused. Kui nende korrigeerimisel probleem ei lahene, tuleb pöörduda hambaarsti vastuvõtule. Hambaarst aitab leida halva lõhna tekkimise põhjuse ning pakub välja vajaliku ravi.

Ebameeldiva suulõhna tekke ennetamiseks tasub külastada regulaarselt hambaarsti, sh lasta hambaarstil või suuhügienistil hambad puhastada. Igapäevase suuhügieeni osa on ka hammaste vahede puhastamine, vastasel juhul koguneb sinna katt ja toiduosakesed, mille lagunemisel tekib halb lõhn suus.

Enamasti alustab hambaarst või suuhügienist halva hingeõhu ravi hammaste puhastamisega ning õpetab korrektsed hügieenivõtted, et ravi tulemus oleks püsiv. Kui halb lõhn tekib keele tagaosas, siis õpetab hambaarst puhastama ka keelt. Suu mikrobioomi tasakaalu taastamiseks võib kasutada suuõõne probiootikume.

Halva hingeõhu tekkimisel mängivad rolli ka suukuivus ning ebapiisav sülje teke, mis võivad tekkida näiteks pärast dieeti, magamist, pikka rääkimist, sportimist või ravimite kõrvaltoimena. Kui halb maitse püsib suus kogu päeva, siis on see märk kehvast suuhügieenist või igemehaigusest.

Halb hingeõhk ei tohi saada sotsiaalseks probleemiks, hambaarst aitab leida sellele lahenduse. Kui ravi tulemusel probleem kaob, siis tasub lähedasi ikkagi teavitada, et nad annaksid selle tulemuse püsimise osas tagasisidet. Kui halb lõhn tuleb tagasi, siis on vaja edasi uurida ning probleemiga tegeleda. Kui lähedasel on samuti halb hingeõhk, siis tuleb sellest talle delikaatselt teada anda – tõenäoliselt ei ole ta ise sellest probleemist teadlik.

Söega hambapastad sisaldavad peeneks pulbriks jahvatatud aktiivsütt, mis on abrasiivne ning aitab hammaste pinnalt maha hõõruda pindmised plekid – nii jääbki mulje, et hambad on valgemad.

See sama abrasiivsus võib pikemaajalisel kasutamisel kulutada hambaemaili ning suurendada hammaste tundlikkust. Ära kulutatud hambaemail ei taastu ning kaebuste tekkimisel põhjustab hilisemat soovimatut ravivajadust hambaarsti juures. 

Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni.

Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades “maha pesta”, siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas.

Tihti puudub söega hambapastades ka fluoriid, mis aitab hambaemaili tugevdada.

Fluoriidil on kaariest ennetav toime ning selle sisaldus on märgitud hambapasta pakendile. Laste hambapasta võiks sisaldada 1000 ppm fluoriidi, täiskasvanute hambapasta 1000...1500 ppm fluoriidi.

Söega hambapastad lubavad tihti “nähtavalt valgemaid hambaid”, “eemaldada plekid”, “valgendada õrnalt” ning et nad on ka “ohutud hambaemailile” – sellistest väidetest olenemata tasub söega hambapastadesse suhtuda ettevaatusega, sest kliinilisi ja laboratoorseid uuringuid nende uurimiseks on tehtud vähe.

Tõestatud ei ole ka söega hambapastade bakterite- ning seentevastased omadused, samuti võime eemaldada kehast toksiine.

Ilma piisavate teaduslike uuringuteta peab selliste toodete kasutamisesse suhtuma ettevaatusega – tuleks vältida nende igapäevast kasutamist ning kasutada vaheldumisi fluoriidi sisaldava pastaga.

Suurenenud adenoidi korral on lapsel ninahingamine takistatud ning selle tõttu suu pidevalt lahti (suuhingamine). Iseloomulikud on öine norskamine, pikaajaline ravile halvasti alluv nohu, keskkõrvapõletikud, aga ka uneapnoe.

Suuhingamine mõjutab omakorda hambumuse kujunemist ning suurendab kaariese tekke riski. Suuhingamisel muutub keele asend, mis aitab kaasa ülemise hambakaare kitsenemisele ja hammaste ruumipuudusele.

Kurgumandlid ehk tonsillid asuvad suuõõne ja neelu piiril ning ka nende ülesandeks on organismi kaitsmine. Kurgumandlite ägedat põletikku võib esineda igas vanuses.

Kui lapsel esineb sageli kurgumandlite põletikku või nende suurenemisest tingitud öiseid hingamisraskuseid, siis võidakse mandlid eemaldada adenoididega samal ajal. Adenoidi ja kurgumandlite põletik võivad esineda ka samal ajal, seda nimetatakse adenotonsilliidiks. 

Igemepõletikku põhjustavad bakterid, mis paljunevad hambakatus. Seega, igemepõletikul on võimalik tekkida siis, kui hammaste puhastamine suus on ebapiisav. Kehv suuhügieen on enamiku suu- ja hambahaiguste põhjuseks. 

Igemepõletiku ravimata jätmisel saavad kahjustada ka hammast ümbritsevad koed, selle tulemusel igemed taanduvad ja hambad muutuvad tundlikuks ning liikuvaks.

Haiguse teke ja kulg võivad “hiilida” märkamatult, sest mõnikord põletiku tunnused igemetes ei anna endast märku ning haigus avastatakse juhuslikult.

Hambaarst aitab märgata igemepõletikku ning õpetada korrektseid hammaste puhastamise võtteid heaks suuhügieeniks.

Seda põletustunnet võib tunda keelel, igemetel, huultel, põskede siseküljel, suulaes või suurel osal kogu suust. Põletustunne võib olla väga tugev, justkui oleks suu kõrvetatud väga kuuma joogiga.

Seda esineb sagedamini keskealistel ja vanematel naistel, suitsetajatel, esinemine on spontaanne ning sümptomid varieeruvad.

Lisaks põletustundele võivad kaasneda ka suukuivus, maitsetundlikkuse muutused, valu ning ebamugavustunne.

Kui põletustunne on mingi muu haiguse sümptom, siis tuleb tegeleda ka selle haiguse raviga (nt raua või B-grupi vitamiinide puudus, seeninfektsioon, diabeet, refluks). Kui põletustunne tekib ravimi kõrvaltoimena, tuleb seda vahetada.

Põletava suu sündroom võib põhjustada raskusi söömisel ja uinumisel, mis võivad viia ärevuse või depressiooni tekkimiseni.

Sageli on põletava suu sündroomi põhjus teadmata ning ravi keskendub sümptomite leevendamisele. Lisaks sellele tuleb kõrvaldada ka põletustunnet tekitavad faktorid, nt alkohol, vürtsikad toidud ning happelised joogid.

Ravivõimaluste hulka võivad kuuluda näiteks süljeasendajad, spetsiifilised suuloputus-vedelikud, lidokaiiniga preparaadid, antidepressandid, närvivalu blokeerivad ravimid, aga ka kognitiivne käitumisteraapia kroonilise valuga toime tulemiseks.

Hambaharja harjased lähevad märjaks tehes veel pehmemaks, see võib muuta tundlike hammaste või igemete korral hambapesu mugavamaks. Kui kasutad pehmet hambaharja, siis eraldi harjaste märjaks tegemine ei ole vajalik.

Mõne elektrilise hambaharja puhul on harjaste märjaks tegemine aga vajalik, sest harjased panevad liikuma ka vee, mis aitab hammaste pindu veel paremini puhastada.

Vesi aitab hambapasta paremini vahutama panna. Kui pasta vahutab, siis jõuab see paremini erinevatele hammaste pindadele ning viib sinna ka pasta sees olevat fluoriidi, mis aitab tugevdada hambaemaili.

Kui pasta aga liiga palju vahutab, siis tekib soov seda hambapesu ajal suust üldse välja sülitada, selle tulemusel hambapindadele jõudva fluoriidi kogus jälle väheneb.

Soovituslik on kasutada hambapastat hernetera suurune kogus, alla 3-aastasel lapsel riisitera suurune kogus.

Kui hambapasta vahutamine põhjustab kergesti okserefleksi, siis võib proovida enne hammaste pesemist suu niisutamist veega (siis harja enam märjaks tegema ei pea) või vahetada hambapasta sellise vastu, milles ei ole pastat vahutama panevat ainet SLS-i.

Suurt vahet ei ole, kas teed hambaharja märjaks enne või pärast pasta lisamist või kasutad üldse kuiva hambaharja – oluline on regulaarne hammaste puhastamine hambaharjaga kaks korda päevas. Ära unusta puhastada ka hammaste vahesid – kord päevas enne hammaste pesemist.

Levinud antioksüdantide allikad on puu- ja köögiviljad, pähklid ning seemned. Lisades oma toidulauale antioksüdantiderikkaid toite ja järgides head suuhügieeni, saame kaitsta oma hambaid ja igemeid kahjustuste eest.

Antioksüdandid on näiteks A-, C- ja E-vitamiin.

Piraate, kes olid mitu kuud järjest merel, kimbutas skorbuut, mis on pikaajalisest C-vitamiini puudusest tingitud haigus. Kogu organismi vastupanuvõime nakkustele ja haigustele nõrgenes, hambad kukkusid välja, haavad ei paranenud ja luud murdusid kergesti, haigus võis lõppeda ka surmaga. Mitmekülgse toitumise korral skorbuuti ei teki.

Kui hammas eemaldatakse, siis hakkab luukude seal piirkonnas taanduma – võib tekkida põskede sissevajumine või alalõua esiletung, mis muudavad näo vanemaks.

Kui ühel suupoolel mälumishammaste arv väheneb, siis kiputakse seda puudust teise poolega kompenseerima, mis omakorda viib nende ülekoormatud hammaste kiirema kulumiseni. Tekkida võivad ka alalõualiigese vaevused.

Hamba asendamiseks on mitmeid võimalusi, kuid kõige sobivam valitakse konkreetset olukorda ning rahalisi võimalusi arvesse võttes.

Levinumad variandid on näiteks hambaimplantaat, oma hammastele fikseeritud sildprotees või suust eemaldatavad proteesid.

Gaseeritud ehk karboniseeritud jookides on süsihape, millest hamba kudede kahjustamiseks enamasti üksi ei piisa. Mõõdukal tarbimisel ei kahjusta ilma maitseta gaseeritud vesi hambaid. Lisatud maitse vähendab gaseeritud vee pH-d ning see muutub happelisemaks. Maitsega gaseeritud vee sage tarbimine võib kahjustada hambaemaili.

Hambaemaili kahjustumisele võivad viidata hammaste tundlikkuse suurenemine ja värvimuutused. Selliste kaebuste tekkimisel pea nõu oma hambaarstiga. Vajadusel tuleb gaseeritud jookide tarbimise harjumusi muuta.

Kas see tähendab, et tervete hammaste hoidmiseks ei tohi neid jooke tarbida? Tohib küll. Tuleb lihtsalt silmas pidada seda, millal ning kui tihti me neid tarbime.

Nagu juba öeldud – kui on janu, siis joo võimalusel alati vett. Igal ajal joomiseks sobib ainult ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi. Teisi jooke tarbi toidukorra ajal või võimalikult harva, et hoida oma hambaid. Selleks, et hambad saaksid happerünnakust taastuda, tuleb iga toidukorra järel pidada vähemalt 3 tundi hambapausi. Iga lonks magusat jooki on hammaste jaoks toidukord. 

Tavaliselt on igemete veritsemine märk sellest, et sa ei puhasta hammaste pindu piisavalt hästi ja harjamisel jäävad tihtipeale mõned kohad vahele.

Veritsus kaob mõne päevaga iseenesest, kui puhastad hammaste vahesid ning harjad õige tehnikaga õigetest kohtadest. Edu tagab hammaste korrektse puhastamise regulaarsus.

Suu on bakteritele heaks elukeskkonnaks, sest suus on soe ja niiske. Suus elavaid baktereid mõjutab kõige rohkem see, mida ja kui tihti me sööme.

Selleks, et bakterid saaksid kasvada ja paljuneda, on neil vaja energiat, mida nad saavad meie toidust – kõigest, mis ei ole puhas joogivesi.

Kui bakteritel on palju toitu ja energiat, siis toodavad nad hapet, mis lõhub ning nõrgestab hammast.

Kui suus on happeline keskkond väga kaua ning liiga sageli, siis tekib hambasse auk ehk kaaries. 

Suukuivus soodustab hamba- ja igemehaiguste kiiremat teket, lisaks põhjustavad seda mitmed ravimid.

Hambad vajavad sülge happerünnaku neutraliseerimiseks ning kaitseks erinevate mikroorganismide ja nende poolt tekitatud haiguste vastu.

Näiteks tekib kuivas suus kergemini kaaries ning vohab pärmseen.

Suukuivus on kõige levinum ravimite kõrvaltoime suus.

Ravimitest võivad seda põhjustada näiteks antidepressandid, diureetikumid, vererõhuravimid, nohuravimid, allergiavastased preparaadid ning mõned valuvaigistid.

• Alkohol kuivatab suu limaskesti 
  
• Jää närimine lõhub hambaid 
  
• Suhkur on bakteritele energiaallikaks ning põhjustab happerünnaku 
  
• Happed tsitruselistes nõrgestavad hambaemaili 
  
• Vein ja tume õlu tekitavad hammastele pigmenti 
  
• Mitmed alkohoolsed joogid on happelised ning aitavad kaasa hambaemaili lahustumisele 
  

• Võta vett vahele 
  
• Kasuta joogikõrt 
  
• Süljeerituse suurendamiseks näri närimiskummi 
  
• Vaheta toonik vee vastu 
  
• Pärast joogi tarbimist oota 30 minutit enne hammaste pesemisega alustamist 
  

Alkoholitarvitamine mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Mida rohkem alkoholi tarvitada, seda suurem on risk erinevate haiguste tekkeks. 

Paljud alkoholiga seotud terviseprobleemid kujunevad välja märkamatult ja aastatega. Et tulevikus oleks terviseprobleeme vähem, on alati mõtet alkoholitarvitamist vähendada. 

Rohkem infot leiad www.alkoinfo.ee. 

Kui hambahari teha veega märjaks, siis võib juhtuda, et pasta hakkab väga vahutama ning pead selle välja sülitama juba enne hambapesu lõppu. 

Kui sulle meeldib hambaharja harjased ikkagi märjaks teha, siis jätka nii. Peamine on pesta hambaid iga päev kaks korda päevas vähemalt kaks minutit. 

Hambaarst võib kasutada töös latekskindaid (või muid lateksit sisaldavaid töövahendeid) ning lateksiallergia korral tuleb nende kasutamist vältida. Lateksiallergia puhul võivad väljenduda näiteks lööve, sügelus, aevastamine, nohu. Allergia kujuneb tavaliselt välja paljude kokkupuudete järel ning avaldub mõne minuti jooksul lateksiga kokku puutumisel. Lateksiallergia mõjutab umbes 1% elanikkonnast.  

Penitsilliin on antibiootikum, mida kasutatakse hambaravis ning mis võib põhjustada allergiat. Sümptomid võivad ilmneda tunni, tundide, ööpäeva(de) kuni nädalate möödudes ravimi tarbimisest. Levinumad penitsilliiniallergia sümptomid on naha punetus, sügelemine, palavik, paistetus, tilkuv nina, sügelevad ja vesised silmad. Penitsilliiniallergia mõjutab umbes 1% elanikkonnast. 

Hambaravis (nt ortodontias) võib olla kasutusel niklisisaldusega metallisulameid, mille korral võib tekkida reaktsioon inimesel, kellel on nikliallergia. Lisaks niklile võivad allergiat põhjustada ka vask ja kroom. Teiste metallide poolt põhjustatud allergia on pigem harv. Metalliallergia tekitab allergilist dermatiiti (punetus, sügelus, villid). Nikliallergia mõjutab umbes 10% elanikkonnast. 

Pildi allikas: Freepik 

Ksülitooli magus maitse soodustab sülje eritumist, mis omakorda täiendavalt puhastab ja kaitseb hambaid. Hambakatu efektiivseks vähendamiseks on vaja ksülitooli tarbida aga pikka aega ja suures koguses, see on ksülitooli laialdase kasutamise peamiseks takistuseks.

Ksülitooli leiab näiteks erinevatest närimiskummidest või pastillidest, mida võib söögikorra lõpus happerünnaku vähendamiseks kasutada. Ksülitooli tarbimine ei asenda korrektset suuhügieeni. 

• Hammaste kulunud pinnad 
  
• Hambad on katki või neist on murdunud kilde 
  
• Hambad on tundlikumad 
  
• Valu või valulikkus näopiirkonnas 
  
• Väsimus või pinge alalõualiigeses 
  
• Kõrvavalu (aga kõrvadega probleeme ei ole) 

• Ära näri küüsi, huuli, põski või teisi esemeid nagu nt pastakad, pliiatsid. 
  
• Kui sa räägid palju telefoniga, siis proovi kasutada valjuhääldit või mõnda teist hands-free süsteemi, mida ei saa suruda vastu pead. 
  
• Ära liialda nätsu närimisega. 
  
• Väldi kõvade ja nätskete toitude närimist, mis võib tekitada lõuale lisakoormust. Suurte ampsude asemel lõika toit väiksemateks ampsudeks. 
  
• Kõige tähtsam: Puhkeolekus on alalõug vabalt ning hambad ei hammusta kokku – jälgi seda! 
  

• Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust. 
  
• Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu. 
  
• Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga. 
  

• Protseduurid, mida saad ise teha kodus 
  
• Protseduurid, mida saab viia läbi hambaarst hambaravikabinetis 

Probleemid alalõualiigestega väljenduvad erinevate sümptomitena – valu liigeses või näo valulikkus selle ümber, suu avamine on piiratud, alalõua liigutamisel tekib heli (naksumine, krigisemine, plõksumine), valu suu avamisel, alalõualuu ootamatu “lukustumine” (suud ei ole võimalik ilma abita avada või sulgeda). Võivad esineda ka peavalud, pearinglus, väsimus ja unetus.

Sümptomite ravi sõltub probleemi põhjustest. Vastavalt olukorrale võib arst või hambaarst määrata põletiku- ja valuravi, suunata hambumuse korrigeerimiseks ortodondi vastuvõtule või suunata hammaste asendamiseks proteese valmistava hambaarsti vastuvõtule. Kasutatakse ka kirurgilisi ravivõimalusi ning füsioteraapiat lõualuulihaste tugevdamiseks.

Hambaarsti tuleb rasedusest kindlasti teavitada, et oleks võimalik hinnata sinu suutervise olukorda ning panna paika parim raviplaan.

Raseduse ajal on parim aeg hambaraviks II trimestril, kui riskid lootele on minimaalsed, tulevasel emal ei ole probleeme iiveldusega ning lamav asend ei ole veel liialt ebamugav.

Esimesel trimestril võiks hambaarsti juures piirduda hammaste kontrolli ja puhastamise, hügieenivõtete õppimise ning esmaabi protseduuridega.

Raseduse I trimestril on soovituslik tuimastust vältida kõrge katkemisohuga raseduse puhul.

Raseduse viimasel trimestril on soovituslik tuimastust vältida naistel, kellel on kõrge enneaegse sünnituse risk. 

Vajadusel võib teha väikseid röntgenülesvõtteid, nende kiirgusdoos on väga väike. Kõhupiirkonda saab hajuskiirguse eest röntgenülesvõtet tehes kaitsta vastava kaitsepõllega.

Edasi tasub lükata protseduure, mis ei ole raseduse ajal vältimatud, näiteks hammaste valgendamine, esteetiline hambaravi, plaaniline hammaste eemaldamine (nt tarkusehambad) ning implantaatide asetamine.

• Hammaste pesul piisab hernetera suurusest hambapasta kogusest – Kui kasutad pesemisel rohkem hambapastat, siis lihtsalt raiskad seda ning pead varem ostma uue hambapasta. 
  
• Kui hambaharja harjased kuluvad ruttu, siis tõenäoliselt harjad liiga tugevalt – Jälgi oma hambaharja pärast uue kasutusele võtmist, kui harjased näevad juba nädalaga välja nagu vanal hambaharjal, siis harjad arvatavasti liiga tugevalt. 
  
• Hambahari ei puhasta hammaste vahesid, selleks on hambaniit, hambavahehari või veeprits – Keegi on välja arvutanud, et hambahari ulatub puhastama vaid 60% hammaste pindadest. Kõlab päris ebameeldivalt, kui tead, et iga kord jätad vähemalt 40% pesemata? 
  
• Elektrihambaharja otsikut tuleb vahetada iga 3 kuu tagant – Tundub loogiline, et tavalist hambaharja vahetad iga 3 kuu tagant, et selle harjastel ei kasvaks bakterid ning harjamine oleks tõhus, aga miks ei tundu see loogiline elektrihambaharja puhul? 
  
• Pärast hammaste pesu sülita pasta välja ning ära loputa suud veega – Nii saavad hambapastas olevad ained lihtsalt kauem hamba pinnal mõjuda ning nendest on rohkem kasu.
  

See “jälg” ehk jäljend saadetakse hambalaborisse, kus valatakse sinu hammastest kipsmudel ning tehakse valmis ka see, mille hambaarst või ortodont sinu jaoks hambalaborist tellis. Hambalaboris töötavad hambatehnikud. Jäljendeid võetakse näiteks siis, kui on vaja valmistada öökape või mõni muu kape, kui on vaja valmistada proteesitöö nagu näiteks kroonid, laminaadid, suust eemaldatavad proteesid. 

Jäljendi võtmine võib olla ebamugav, aga ei tohiks kunagi põhjustada valu. Kui sul tekib kergesti okserefleks või öökimine näiteks hambaarsti juures imuritorude kasutamisel (need, mis imevad suust sülge ja vett), siis võib ka jäljendi võtmine olla sinu jaoks pisut ebameeldiv kogemus. Kindlasti anna sellest hambaarstile märku, et ta teaks sinu olukorraga arvestada ning sind juhendada. 

Öökimine ja okserefleks on keha loomulikud reaktsioonid, mille eesmärk on hoida ära võõrkehade sattumine ülemistesse hingamisteedesse. Kui keha tunneb, et suus on miski, mis ei ole õhk, siis võivad lihased kontrollimatult kokku tõmmata, et viia seda miskit hingamisteedest kaugemale. Mõned nipid võivad aidata öökimist ja okserefleksi ära hoida või neid leevendada. 

• Hinga ainult läbi nina
  
• Ära karda seda, et sülge voolab suust välja (sinu hambaarst on juba kõike näinud!), sülje alla neelamise asemel lase sellel suust välja voolata, see vähendab okserefleksi
• Vii oma mõtted mujale, kasuta näiteks stressipalli või mõtle peas oma lemmiklaulu sõnadele

• Jutustamine – aitab viia patsiendi mõtted protseduurilt mujale
  
• Jäljendi võtmine istuli asendis, mitte pikali
• Jäljendi võtmine skänneriga, mitte massiga

• Hambaharja harjased hakkavad mehaanilise kulumise tagajärjel painduma ning selle tõttu väheneb hambaharja võime tõhusalt hambakattu eemaldada. 
  
• Bakterid hakkavad hambaharja pinnal paljunema. Niiskes keskkonnas on nende paljunemine eriti kiire. 

• Täiskasvanu: 400...600 mg ibuprofeeni ja/või 500...1000 mg paratsetamooli iga 6...8 tunni järel. Sobivad ka muud apteegi käsimüügi valuvaigistid. 
  
• Lapsele tuleb valuvaigisti annus valida vastavalt kehakaalule. 
  

• Järsk kaalulangus 
  
• Valge või punane laik suus 
  
• Raskused keele ja lõua liigutamisel 
  
• Valus haavand, mis ei parane ega veritse 
  
• Probleemid toidu närimise ja neelamisega 
  
• Valulikkus, tundlikkus või mügarikud suus, kurgus või huultel 

• Suitsetamine ja alkoholi joomine 
  
• Vanus – Keskmine suuõõnevähki haigestunute vanus on 62 aastat 
  
• Inimese papilloomviirus (HPV) 
  
• Päiksega liialdamine – Päikesekiired võivad kahjustada huuli ning sellest võib alata huultel nahavähi areng 
  
• Sugu – Teadmata põhjusel haigestuvad mehed suuvähki ligi kaks korda rohkem kui naised 
  

• Hea suuhügieen 
  
• Mitte suitsetamine 
  
• Tervislik toitumine 
  
• Füüsiliselt aktiivne eluviis 
  
• Mõõdukas alkoholi tarbimine 
  
• Päikesekreemide kasutamine 
  
• Hambaarsti külastamine vähemalt kord aastas 

• Kõrge motivatsioon 
  
• Hammaste harjamine 
  
• Hammaste vahede puhastamine 
  
• Fluoriidiga hambapasta kasutamine 
  
• Hambasõbralik toitumine 
  
• Regulaarne hambaarsti külastamine 
  
• Professionaalne hammaste puhastamine (hambaarsti või suuhügienisti juures) 
  

Hambapasta-tootjad soovivad muuta oma toote “unikaalseks”, kuid sellest olenemata on enamike hambapastade põhikoostisosad tegelikult samad. Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained.

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket.
Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil:
✨ Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust.
✨ Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu.
✨ Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga.
Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena).

Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450…1500 ppm fluoriidi. Laste hambapasta võiks sisaldada 500…1000 ppm fluoriidi. Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks.

Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võiks sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus.

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Neid nimetatakse mitte-aktiivseteks koostisosadeks, sest neil puudub otsene mõju kaariese tekke pidurdamiseks. Kaariese tekke vastu aitavad nad kaudselt – mehaaniliselt hamba pinda puhastades väheneb kaariese-bakterite hulk hamba pinnal.
Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval hambapastas kasutatavad ained ei ole nii abrasiivsed (lihvivad, poleerivad) ning on rohkem hügieenilised. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata.

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid.

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool.

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Kodused toiduained: Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidrunid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda). Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame ilma mõjuva põhjuseta (nagu seda on valgendamine, mis on vaid esteetilise tulemuse saamiseks) hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha “pesta” ning sellega hambaid tundlikuks saada.

Abrasiivsed ained: Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei ole näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi… efektiivsed. Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades “maha pesta”, siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad kui terved emailikahjustuseta hambad.

Vürtsid ja õlid: Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada kurkumit või näiteks kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust.

Aga kui ma ikkagi tahan hambaid valgendada?

Parim viis hambaid valgena hoida on nende järgnevate tervislike harjumuste kujundamine:
✨ Pese hambaid kaks korda päevas kahe minuti jooksul (2 x 2 min)
✨ Kasuta valgendavat hambapastat (pakendil olevate juhiste järgi või mitte kauem kui 6 nädalat järjest)
✨ Puhasta üks kord päevas ka hammaste vahesid
✨ Piira toiduaineid, mis võivad hammastele jätta pigmenti, näiteks kohv, tee, punane vein
✨ Ära suitseta ega kasuta tubakatooteid
✨ Külasta regulaarselt hambaarsti kontrolliks ning hammaskonna puhastamiseks

Kui soovid hambaid valgendada mingi kindla meetodi või tootega, siis pea enne alustamist nõu oma hambaarstiga. Valgendamine ei toimi kõikidel hammastel, näiteks hammastel millel on suured täidised (hambad jäävad laigulised) või proteesid (kroonid, laminaadid). Hambaarst oskab soovitada sinu jaoks sobiva hammaste valgendamise meetodi. Meetodeid on erinevaid, samuti on olemas ka variandid koduseks hammaste valgendamiseks. Mõistlik on kasutada hambaarsti soovitatud viise, mitte ise kodus katsetada meetodeid, mille keegi internetis on lihtsalt kirja pannud. 

Antibiootikume kasutatakse bakterite põhjustatud haiguste ravimiseks, viirustele AB ei mõju. Oluline on AB võtta täpselt nii nagu arst on juhendanud. AB ei ole valuvaigisti!

Kui sulle on määratud AB kuur 7 päevaks ning tunned juba varem, et hakkab parem, siis ära jäta AB kuuri pooleli. Kui jätad kuuri pooleli, siis võib tekkida olukord, kus osa haigustekitajatest jääb ellu ning muteerub. Nii võib tekkida olukord, kus järgmisel korral AB enam ei toimi, sest bakterid on muutunud ning AB toimeainele nadenam ei reageeri (tekib resistentsus). Erandiks on olukorrad, mil tekib allergia või väga ägedad kõrvaltoimed. Sellisel juhul võta ühendust oma arstiga.

Pea meeles, et AB ei ravi hambajuurealust põletikku, ainult leevendab selle sümptomeid. Pärast ägedate põletikunähtude taandumist vajab hammas ravi, vastasel juhul võib põletiku sümptomite ägenemine korduda. 

Aga kuidas siis hakata rohkem naeratama?

Esiteks on võimalik rohkem naeratamist harjutada.
✨ Harjuta naeratamist peegli ees. Naeratamisega on täpselt nagu teiste harjumustega – sa pead neid regulaarselt tegema, et saaksid nendes väga heaks ning loomulikuks. Harjutamisega kaob aja jooksul ka ebakindlus. Naerata endale peegli ees igal hommikul ning proovi naeratada nii, et tunned ennast loomulikult ja mugavalt. Kui oled leidnud selle “naeratuse”, mis sulle meeldib, siis proovi meelde jätta, milline tunne on su näos, kui niimoodi naeratad. Nii on tulevikus seda naeratust lihtsam korrata.
✨ Mõtle mõne toreda mälestuse peale või inimesele, kellest hoolid või keda armastad. See ei ole saladus, et olles rõõmsad kipume ka naeratama ning naeratus, mis tuleb heast emotsioonist, on ka loomulik.
✨ Jälgi teisi inimesi, kes naeratavad. Kui tihti ta naeratab? Mille peale? Kas siis kui ütled talle midagi naljakat? Või isegi siis, kui öeldu ei ole naljakas? Kui tunned, et selline naeratamine on siiras, meeldiv, enesekindel, siis proovi selliseid naeratamise mustreid ka oma igapäevases suhtluses kasutama hakata.
✨ Leia endale “koostööpartner”. See võib olla keegi pereliige, sõber, töökaaslane. Keegi, kelle seltskonnas veedad palju aega ning kes saaks anda sulle selle viimase “tõuke” või “meeldetuletuse” naeratamiseks. Võite kokku leppida oma salajase sõna või viipe, mis tuletaks sulle meelde, et nüüd võiks naeratada ka. Ning ära pane pahaks, kui “koostööpartner” sind ootamatult naeratama suunab, ise ju palusid seda.
✨ Leia endale trigger, mis sind naeratama paneb. See on midagi sarnast “koostööpartnerile”, aga hoopis eseme või fraasi kujul. Selleks triggeriks võib olla meeldetuletusega kirjake klaviatuuril või iga “palun” või “aitäh”. Kui oled endale triggeri välja valinud, siis pead iga kord seda nähes või kuuldes naeratama – ainult nii saad tekitada endale teadliku harjumuse naeratada.
✨ Naerata ka võõrastele inimestele, sest naeratus on nakkav. Proovi ning sa näed, et (peaaegu kogu) maailm naeratab sulle vastu.
✨ Pea päevikut ning pane sinna kirja põhjuseid, mis panid sind naeratama. Seda päevikut on ka tulevikus hea lugeda.
✨ Treeni oma näolihaseid, sest see võib olla abiks loomulikumalt naeratamiseks.
Näiteks proovi sellist harjutust: Võta pliiats ning aseta see huulte vahele. Ava suu ning lase pliiatsil vajuda nii kaugele hammastest taha poole kui võimalik. Nüüd hammusta pliiatsile ning hoia seda paigal. Hoia pliiatsit sellises asendis 30 sekundit ning korda seda harjutust iga päev.
✨ Naerata kuni sa naeratadki päriselt. Alguses on naeratamine võõras, kuid seda piisavalt harjutades muutub see loomulikuks. Ära anna alla.

Naeratamiseks võid proovida ka järgmiseid nippe:
✨ Mõtle asjade peale, mis teevad sind rõõmsaks ja õnnelikuks
✨ Kuula muusikat, mis sulle meeldib
✨ Väldi negatiivseid inimesi
✨ Leia endale hobi, mis loob sulle võimaluse võtta aega iseendale
✨ Ole spontaanne
✨ Tee iga päev midagi head
✨ Võta aega naermiseks – vaata naljakaid videoid, loe koomikseid, veeda aega sõpradega
✨ Ümbritse end pere ja sõpradega

Kõige olulisemad võtmepunktid selle teema juures:
✨ Suuveed jagunevad kaheks – kosmeetilised ja terapeutilised
✨ Terapeutilised suuveed on Eestis apteekides käsimüügis
✨ Terapeutilised suuveed võivad aidata kontrolli alla saada või vähendada hambakattu, igemepõletikku, halba hingeõhku ning kaariest
✨ Alla 6-aastased lapsed ei peaks suuvett kasutama, sest võivad kogemata seda suuremas koguses alla neelata (kasutada võib juhul, kui hambaarst on soovitanud suuvett kasutada)

Kõige olulisem on mõista, et suuvee kasutamine ei asenda igapäevast suuhügieeni hammaste pesemise ning hambavahede puhastamise näol. Mõne inimese jaoks võib suuvesi olla hea abivahend veel parema suuhügieeni saavutamiseks. Suuvee eeliseks on see, et see pääseb suus kohtadesse, kuhu hambaharjaga võib olla raske pääseda. See, kas suuvett peaks kasutama enne või pärast hammaste pesemist, sõltub konkreetse suuvee koostisest. Kui hammaste puhastamiseks kasutatakse hambapesupulbrit, mis sisaldab näiteks kaltsiumhüdroksiidi või alumiiniumhüdroksiidi, siis võivad fluoriidi-ioonid nendega moodustada ühendid, mis vähendab omakorda fluoriidi toimet. Sellises olukorras on soovitatav hammaste pesemise ja suuveega loputamise vahel hambaid ohtra veega loputada.

Suuvett ei soovitata alla 6-aastastele lastele (va juhul, kui hambaarst on soovitanud vastupidist), sest lastel võivad neelamise refleksid olla veel täielikult välja arenemata, mille tulemusel laps võib kogemata suuvee alla neelata. Suures koguses suuvee alla neelamine võib põhjustada ebameeldivaid sümptomeid nagu iiveldamine, oksendamine, mürgistus või joove (osad suuveed sisaldavad alkoholi). Täpsemate kasutusjuhiste ja ettevaatusabinõudega tutvumiseks loe enne infot suuvee pakendilt.

Suuveed jagunevad kaheks – kosmeetilised ja terapeutilised. Kosmeetilised suuveed võivad ajutise lahendusena aidata halva hingeõhu vastu ning tekitavad suus hea maitse. Kui suuvees sisalduvad ained ei mõju halba hingeõhku põhjustavate bakterite elutegevusele, siis võib seda suuvett pidada kosmeetiliseks. Terapeutilised suuveed sisaldavad aktiivseid koostisosi, mis aitavad kontrolli alla saada või vähendada halba hingeõhku, igemepõletikku, hambakattu ja kaariest.
Mõned näited aktiivsetest koostisosadest, mida kasutatakse suuvetes:
✨ Tsetüülpüridiinkloriid (CPC) – aitab vähendada halba hingeõhku.
✨ Kloorheksidiin (CHX) – aitab kontrolli alla saada hambakatu ning igemepõletiku.
✨ Eeterlikud õlid – aitavad kontrolli alla saada hambakatu ning igemepõletiku.
✨ Fluoriid – aitab ennetada kaariese teket.
✨ Peroksiidid –  kasutatakse valgendavates suuvetes.

Lõpetuseks kõige tähtsam üks kord veel – suuvee kasutamine ei asenda igapäevast suuhügieeni hammaste pesemise ning hambavahede puhastamise näol. 

• Hirm süstimise ees 
  
• Puurimise hääl 
  
• Valu protseduuride ajal 
  
• Klaustrofoobiatunne hambaravitoolis olles 
  
• Hirm lämbumise ees 
  
• Häbitunne 

Oil pulling on Indias ja Aasia lõunaosas olnud traditsioonilise rahvameditsiini osa juba sajandeid. Protseduur kujutab endast supilusikatäie toiduõli suus ringi loputamist. Kasutatakse näiteks seesami-, oliivi-, päevalille-, kookosõli. Õli loputatakse suus ringi umbes 5 kuni 20 minutit.

Hetkel puuduvad teaduslikud uuringud, mis näitaksid oil pullingu mõju kaariese vähendamisele, hammaste valgendamisele ega suu- või üldtervise parandamist. Hea suutervise hoidmiseks tuleb hambaid pesta kaks korda päevas kahe minuti jooksul (2 x 2 min) fluoriidiga hambapastaga ning puhastada kord päevas ka hammaste vahesid. 

• Pesen hambaid kaks korda päevas, enne õhtust hambapesu puhastan hammaste vahesid nt hambaniidiga. 
  
• Käin kord aastas hambaarsti juures kontrollis. 
  
• Kasutan hambaid söömiseks, rääkimiseks ja naeratamiseks – mitte pakendite avamiseks. 
  
• Janujoogiks joon ainult puhast kraanivett. 
  
• Toitun hambasõbralikult ning pean toidukordade vahel kolm tundi hambapausi. 
  
• Loon endale hambasõbralikud harjumused ning hoian neid regulaarselt. 
  

• Suu- ja hambahaiguste avastamine 
  
• Suu- ja hambahaiguste ravimine 
  
• Ennetustöö – nt korrektsete suuhügieenivõtete õpetamine 
  
• Ennetustöö – nt kord aastas hammaste professionaalne puhastamine hambaarsti või suuhügienisti juures 
  
• Ennetustöö – nt fluoriididega hambaemaili vastupidavamaks muutmine 
  
• Ennetustöö – nt hambasõbralike harjumuste tutvustamine 
  

• Suur hirm hambaravi ees, ülemäärane ärevus, puudub koostöövalmidus (eriti lastel) 
  
• Soov ravida või eemaldada palju hambaid ühel visiidil 
  
• Füüsiline või vaimne puue, raske ülddiagnoos 
  
• Okserefleks, mille tõttu ei ole võimalik kabinetis hambaravi teostada 
  
• Allergia kohaliku tuimastuse vastu 
  
• Eelnev negatiivne kogemus 
  

Üldnarkoosis hambaravi on kõige viimane meede ning eelnevalt tuleb proovida korduvalt ravi läbi viia kabinetis ravitoolis, vajadusel külastades ka erinevaid hambaarste lapsega usaldusliku suhte loomiseks. Üldnarkoosi ehk üldanesteesia korral pannakse patsient hambaravi-protseduuride ajaks magama. Üldnarkoosi viib läbi anestesioloog. Hambaravi teostab hambaarst. 

Enne protseduuri peab laps harjuma mõttega hambaravist, mis toimub magades. Rääkige lapsele kodus, mis teda haiglas ees ootab. Eelmise päeva õhtul võib normaalselt süüa-juua, kuid narkoosipäeva hommikul süüa ega juua ei tohi. Kui lapsele on määratud igapäevaseid ravimeid, siis andke hommikused ravimid lapsele kodus väga vähese hulga veega. 

Narkoosi ei saa teha, kui laps on söönud või joonud vähem kui 6 tundi tagasi või kui laps on haige (köha, nohu, palavik). Laps peab olema olnud terve viimased kaks nädalat. Hambaravi ajal rahulikult magamiseks pannakse lapsele käe peale „uneliblikas" (veenikanüul). Selle paigaldamise hetk on pisut valulik. Lapsele eelnevalt toimuvat seletades võib võrdluseks tuua suvist sääsehammustust. 

Narkoosist ärkamine on igal lapsel erinev - ärge püüdke teda äratada, kui ta tahab magada ja rahulikult olla. Kui laps on virgunud ja küsib süüa-juua, võimaldage talle see. Esimesed ampsud ja lonksud peavad olema väga väikesed. Narkoosijärgselt võib esineda iiveldust ja äsjasöödud toidu välja oksendamist. 

Kui hambaravi piirdus vaid täidiste asetamisega, siis närimisega probleeme ei ole. Pärast hammaste eemaldamist võivad suus olevad haavad olla valulikud ning tundlikud kuumale, hapule, soolasele ja tahkele toidule. Pärast narkoosis hambaravi on tähtis last hambaravikabinetiga uuesti harjutama hakata, et tekiks usaldussuhe hambaarstiga ning tulevikus saaks vajadusel ravi teostada juba hambaravikabinetis. 

Tervisekassa lepingupartnerite juures on kuni 19-aastastele üldnarkoosis hambaravi tasuta, lisandub vaid visiiditasu 5 eurot. Üldnarkoosis täiskasvanute hambaravi hind sõltub vajaliku ravi mahust ja üldanesteesia kestusest. 

• Janujoogiks eelista vett 
• Proovi vältida pidevat happerünnakut oma suus ning pea söögikordade ja näksimiste vahel paari-kolmetunniseid pause 
• Lase oma hammastel puhata 

• Helista hambaarstile 
• Korja kokku kõik hambatükid, võib-olla saab hambaarst neid hamba taastamisel kasutada 
• Vajadusel loputa suud sooja veega 
• Murdunud hammas võib olla väga tundlik, hoia suud kinni 

• Otsi hammas üles 
• Ära puutu hammast juure osast 
• Kui hammas on must, siis loputa korraks veega 
• Kui võimalik, aseta hammas juurt katsumata oma kohale tagasi ja hammusta kokku, et hammas püsiks õiges kohas 
• Kui see pole võimalik, pane hammas piima või füsioloogilise lahuse sisse 
• Kui eelmised variandid ei toimi, siis hoia hammas põses, sülje sees 
• Pöördu hambaarsti poole järgneva 2 tunni jooksul, sest kiire tegutsemine aitab hammast päästa

• Trauma järgselt (nt kukkumise tagajärjel või löögist vastu hammast) 
  
• Ortodontilise ravi järgselt, kui hambale on rakendatud liiga tugevaid ortodontilisi jõude 
  
• Juureravi järgselt 

1. Niidita ja pese hambad 
2. Loputa suud ette nähtud koguses suuveega, enamasti piisab 30 sekundist loputamisest 
3. Sülita kogu loputusvedelik kraanikaussi, see ei ole mõeldud alla neelamiseks 

• Kasuta pehmet hambaharja. Kõvad hambaharjad võivad kahjustada hambaid ja igemeid. 
• Hambapesuks vajalik hambapasta kogus on kõigest hernetera suurune. 
• Selleks, et soovituslik hambapesule kuluv aeg lõbusamalt mööduks, pane taustaks mängima 2-minutiline muusikapala. 
• Hoia hambaharja 45-kraadise nurga all, et harjased ulatuksid ka igemeid puhastama. 
• Pese õrnalt ringjate liigutustega. Elektrilist hambaharja hoia iga hamba peal 3 sekundit paigal. 
• Pese puhtaks kõik 6 sektorit: seesmised-, välimised- ja mälumispinnad nii üla- kui alalõuas. 
• Ära unusta pesta esimeste hammaste sisemist ehk suulaepoolset pinda. 
• Vajadusel pese ka keelt, et vähendada bakterite hulka suus. 
• Sülita hambapasta välja, aga ära loputa, et hambapasta toime saaks suus kauem mõjuda. 
• Alusta otsast peale! Pese hambaid iga päev 2 korda päevas ja kasuta hambaniiti vähemalt kord päevas. Külasta hambaarsti kord aastas, et ennetada probleeme ja muretult naeratada!

• Ei taheta lihvida terveid naaberhambaid sildproteesi valmistamiseks 
• Muidu oleks hammaste asendamine võimalik ainult suust eemaldatava proteesiga 
• Esteetilist tulemust pole ilma kunstjuureta võimalik saavutada 
• Eemaldatav protees või täisprotees ei püsi suus ilma implantaadikinnituseta 

• Luus kulgeva närvi (kolmiknärvi) võimalik vigastamine – vigastuse või isegi läbilõikamise tagajärjeks on osaline või täielik tuimustunne (tuimastussüsti mõjule sarnane) alahuule/alalõua sellel poolel, kus närvikahjustus tekkis 
• Ülalõualuu puhul võib kirurgiline puur või implantaat kahjustada põskkoopa põhja 

• Suuhingamine või pidevalt paokil huuled 
  
• Norskamine või nohisemine magades 
  
• Keele vale puhkeasend (suupõhjas, hammaste vahelt väljas) 
  
• Keelekidasus või keele liikuvuse häired 
  
• Erinevad hambumushäired (ruumipuudus hambakaartes, lahihambumus) 
  
• Hammaste krigistamine 
  
• Pöidla, sõrmede või keele imemine 
  
• Lõualiigestega seotud häired (naksumine, valu, ragin, suu avamise piiratus) 
  

• Kõrrega juues on peaaegu võimatu vältida kohvi kokkupuudet hammastega. Kui tunned suus kohvi maitset, siis on hambad juba kohviga kokku puutunud. 
  

• Hambaemail on poorne ning osa hammastele tekkivast pigmendist on seotud just selle omadusega. Valgendavad plaastrid muudavad hambaemaili veel poorsemaks, mis võimaldab kohvil hambaemaili lihtsamini pigmenteerida (ehk tumedat värvust anda). 
  

• Plekid tekivad hammastele määrdunud hambakatust ning selle mineraliseerumisest. Kohvi tõttu tekkinud plekke on võimalik hambaarsti juures professionaalselt eemaldada. 
  

• Kõrge happesuse tase suus – sage happeliste toitude/jookide tarbimine, reflukshaigus 
  
• Sage hapetega kokku puutumine – näksimise järgselt tekib suus happeline keskkond 
  
• Hambaemaili tugevus ja paksus – fluoriidiga hambapasta kasutamine aitab hambaemaili muuta happerünnakutele vastupidavamaks 
  
• Hambaauk tekib enamasti kohtadesse, kust on hambaid keerulisem puhastada, näiteks hammaste vahedesse 

• Kulunud hambapinnad, hammastes praod või kild väljas 
  
• Hammaste loksumine, tundlikkus koputamisele 
  
• Lõualuu valutamine, peavalu 
  
• Hammaste krigistamine (une ajal) 
  
• Lõualuu raksumine süües 
  
• Igemed on tursunud/vohavad 
  
• Isutus
  

• Sahhariin 
  
• Aspartaam 
  
• Kaaliumatsesulfaam 
  
• Sukraloos 
  
• Advantaam 
  
• Neotaam 
  
• Ksülitool 

• Pese ja niidita hambad nii nagu tavaliselt teed 
  
• Näri katutablett suus katki, liiguta süljega seda suus ringi, sülita välja 
  
• Kontrolli, kas hambad värvusid 
  
• Puhasta värvunud kohti korra veel
  

• Kogu keha kompuutertomograafiline uuring – 1000 mSv 
  
• 2 tundi lennusõitu – 1 mSv 
  
• 1 pakk sigarette päevas – 36 mSv aastas 
  
• Kivimajas elamine – 7 mSv aastas 
  
• Gaasikütte kasutamine – 9 mSv aastas 
  
• Kraanivee joomine – 5 mSv aastas 
  
• 10 banaani söömine – 0,1 mSv 
  

• Eakamad inimesed 
  
• Inimesed, kes kasutavad vererõhuravimeid, südameravimeid või verevedeldajaid 
  
• Inimesed, kellel on diabeet või kõrgvererõhutõbi 
  
• Rasedad ja imetavad emad 
  
• Inimesed, kellel esineb mao ülehappesusega seotud haiguseid nagu kõrvetised või haavandid
  

• Nooremad inimesed, kellel ei ole kaasuvaid haiguseid ega keerukaid raviskeeme 
  
• Kui jäsemete valu on tekkinud trauma tagajärjel, näiteks liigeste ja lihaste rebestused, nihestused jne 
  
• Kui valu on tekkinud põletikust ja/või tursest, aga ka lihasvalu 
  
• Kui tegu on närvivaluga nagu peavalud, hamba- ja seljavalud 
  
• Lastel hammaste tulekuga kaasneva valu ja igemete turse korral (siirupi kujul) 
  

• Kahjustatud, puuduvate või valulike hammaste olemasolu võib tähendada, et inimene ei näri toitu korralikult või alateadlikult väldib teatud tüüpi toitu, mida on raske närida. 
  
• Kuigi enamikul täiskasvanutest on 32 hammast, on uuringutes leitud, et kui 32-st hambast on suus alles vaid 21 või vähem, on inimesel suurem risk rasvumiseks, mille põhjuseks ongi "mugavama" (töödeldud ja sageli mitte kõige tervislikuma) toidu valimine. 
  

• Mitmed uuringud seostavad halba suu tervist ka kehvema südame tervisega, kuigi täpseid põhjuseid ei ole teada. 
  
• Iiri teadlased avastasid, et suus paiknev bakter S. gordonni võib teatud tingimustel sattuda vereringesse ja põhjustada tromboose (veresoonte ummistusi) ja müokardiiti (südamelihase põletikku).

• Osteoporoos on krooniline progresseeruv haigus, mis põhjustab luude hõrenemist, mistõttu tõuseb risk saada tõsine vigastus kukkumisel ja sportimise ajal, aga ka igapäevastel toimingutel. Eriti aktuaalne on selline tervisehäire postmenopausis naistel. 
  
• Uuringud näitavad, et hammaste väljalangemine enne vanemat iga võib viidata luude hõrenemisele ka teistes piirkondades. Seega on eriti oluline küsida oma hambaarstilt, kui tehakse röntgenpilti hammastest, kas lõualuudes esineb osteoporoosi tunnuseid või mitte. 

• Hammaste väljalangemist seostatakse suurema tõenäosusega haigestuda diabeeti – täpsemalt 11 protsenti suurema riskiga. 
  
• Põhjuseks on ilmselt krooniline põletik hambaid ümbritsevates kudedes, mis areneb pikaajalise kõrgenenud veresuhkru tagajärjel. 
  
• Nagu on teada, võib kõrgenenud suhkrutase soodustada erinevate põletike teket ja diabeetikutel esineb keskmisest rohkem kaariest, igemepõletikke ja muid suuõõne haigusi. 

• Suu tervise säilitamine on tähtis, et aidata ära hoida mälukaotust põhjustava dementsuse tagajärgi. Ja ka vastupidi – dementsusega inimestel on palju raskem säilitada õiget suuhooldusrutiini. 
  
• Lancashire Ülikooli teadlased viisid läbi uuringu, mis tuvastas peaajus põletikulistest igemetest pärit bakteri. Uuring näitas, et 10-st dementsusega inimesest olid peaaegu pooltel ajus teatud tüüpi bakterid nimega Porphyromonas gingivalis. 

• Mõned bakteriliigid, nagu Fusobacterium nucleatum, mis on levinud suuõõne bakter, on käärsoolevähi tekke riskifaktoriks. 
  
• Erinevalt teistest suus elavatest bakteritest, mis jõuavad soolde läbi mao, liigub F. nucleatum läbi vereringesüsteemi ja kleepub käärsoole kasvajarakkude külge. Oluline on märkida, et terves soolestikus seda bakterit tavaliselt üldse ei leidu. Selle kõrge tase suus on aga seotud igemehaiguste ja kaariesega.