Ravimata haigused suuõõnes võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme

Üldine tervis ja hammaste tervis on omavahel seotud ning paljud haigused võivad mõjutada suuõõne tervist ja ka vastupidi. 

Suus leidub kuni 20 miljardit bakterit, mis paljunevad kiiresti. Kui inimene sööb 3 korda päevas ja ei pese 2 tunni jooksul hambaid, kasvab bakterite arv päeva lõpuks umbes 100 miljardini. See ei tähenda, et tegemist on tingimata halbade bakteritega – suurem osa neist on meie normaalse mikrofloora osa, mis kaitseb suuõõne limaskesta erinevate haiguste, sh seenhaiguste, bakteriaalsete põletike ja isegi kasvajate eest. 

Teatud soodsatel tingimustel võivad bakterid aga hakata hambaid ja igemeid kahjustama, põhjustades igemepõletikku ja hammaste lagunemist; harvemini võivad bakterid suust sattuda vereringesse ja levida teistesse kehapiirkondadesse, tekitades tõsiseid probleeme. 

Toidujäägid hammaste vahel, pikaajaline suukuivus, krooniline igemete ja suu limaskesta traumeerimine, suitsetamine ja mokatubaka kasutamine, alkohol, suhkrurikka või liiga happelise toidu ja jookide tarbimine, diabeet ning muud tegurid võivad kahjustada igemeid ja hammaste emaili, andes kahjulikele bakteritele tegutsemiseks rohelise tule. 

Kaalutõus või rasvumine 
  • Kahjustatud, puuduvate või valulike hammaste olemasolu võib tähendada, et inimene ei näri toitu korralikult või alateadlikult väldib teatud tüüpi toitu, mida on raske närida. 
  • Kuigi enamikul täiskasvanutest on 32 hammast, on uuringutes leitud, et kui 32-st hambast on suus alles vaid 21 või vähem, on inimesel suurem risk rasvumiseks, mille põhjuseks ongi "mugavama" (töödeldud ja sageli mitte kõige tervislikuma) toidu valimine. 
Südamehaigused ja peaajuinfarkt 
  • Mitmed uuringud seostavad halba suu tervist ka kehvema südame tervisega, kuigi täpseid põhjuseid ei ole teada. 
  • Iiri teadlased avastasid, et suus paiknev bakter S. gordonni võib teatud tingimustel sattuda vereringesse ja põhjustada tromboose (veresoonte ummistusi) ja müokardiiti (südamelihase põletikku).
Osteoporoos ja luumurrud 
  • Osteoporoos on krooniline progresseeruv haigus, mis põhjustab luude hõrenemist, mistõttu tõuseb risk saada tõsine vigastus kukkumisel ja sportimise ajal, aga ka igapäevastel toimingutel. Eriti aktuaalne on selline tervisehäire postmenopausis naistel. 
  • Uuringud näitavad, et hammaste väljalangemine enne vanemat iga võib viidata luude hõrenemisele ka teistes piirkondades. Seega on eriti oluline küsida oma hambaarstilt, kui tehakse röntgenpilti hammastest, kas lõualuudes esineb osteoporoosi tunnuseid või mitte. 
Diabeeti haigestumise risk suureneb 
  • Hammaste väljalangemist seostatakse suurema tõenäosusega haigestuda diabeeti – täpsemalt 11 protsenti suurema riskiga. 
  • Põhjuseks on ilmselt krooniline põletik hambaid ümbritsevates kudedes, mis areneb pikaajalise kõrgenenud veresuhkru tagajärjel. 
  • Nagu on teada, võib kõrgenenud suhkrutase soodustada erinevate põletike teket ja diabeetikutel esineb keskmisest rohkem kaariest, igemepõletikke ja muid suuõõne haigusi. 
Dementsuse tekkimise risk suureneb 
  • Suu tervise säilitamine on tähtis, et aidata ära hoida mälukaotust põhjustava dementsuse tagajärgi. Ja ka vastupidi – dementsusega inimestel on palju raskem säilitada õiget suuhooldusrutiini. 
  • Lancashire Ülikooli teadlased viisid läbi uuringu, mis tuvastas peaajus põletikulistest igemetest pärit bakteri. Uuring näitas, et 10-st dementsusega inimesest olid peaaegu pooltel ajus teatud tüüpi bakterid nimega Porphyromonas gingivalis
Soolevähi tekkimise soodustamine 
  • Mõned bakteriliigid, nagu Fusobacterium nucleatum, mis on levinud suuõõne bakter, on käärsoolevähi tekke riskifaktoriks. 
  • Erinevalt teistest suus elavatest bakteritest, mis jõuavad soolde läbi mao, liigub F. nucleatum läbi vereringesüsteemi ja kleepub käärsoole kasvajarakkude külge. Oluline on märkida, et terves soolestikus seda bakterit tavaliselt üldse ei leidu. Selle kõrge tase suus on aga seotud igemehaiguste ja kaariesega.

Pildi allikas: Freepik
Eelmine
Hammaste kulumine on paratamatu
Järgmine
Ibuprofeen ja paratsetamool – kumba peaksin eelistama?