Hammaste kulumine on paratamatu
Sarnaselt mistahes muule hõõrduvale materjalile kuluvad elu jooksul ka meie hambad. Pääsu sellest otseselt ei ole, kuid oma valikutega saab kulumist oluliselt aeglustada või paraku ka kiirendada.
Kulumata hambaid võib näha lapsel, kellel on vahetult jäävhambad lõikunud. Need uued hambad on alguses servadelt lausa sakilised ja näivad reljeefilt konarlikud. Seevastu juba 10 aastat hiljem on sakid kuhugi kadunud ning hambad muutunud siledaks – juba ongi nad hakanud kuluma.
Hambaid kulutavad keemilised faktorid. Näiteks on märgatud, et sage kloorises keskkonnas (nt ujulas) viibimine mõjub hammastele kulutavalt.
Väga tähtis on ka see, mida me sööme. Kõige sagedasemad hammaste kulutajad on igasugused happelised joogud nagu limonaadid, koolad, isegi happelised mahlad (apelsini- või õunamahl) ja ka vein. Hambaid kulutavad ka gaseeritud joogid, sh isegi süütuna näiv mullivesi, kui seda tarvitada pidevalt.
Levinud hambaid kulutav probleem on öine hammaste krigistamine, millest krigistaja ise ei pruugi üldse teadlik olla. Hambaid rikub see sellepärast, et krigistades rakendatakse hammaste kokkusurumisel suurt jõudu. Selle tulemusel kuluvad hammastel just need kohad, mis krigistades kokku puutuvad.
Hammaste kulumise vältimiseks tuleb puhastamisel vältida liiga tugevat nühkimist. Väldi liiga tugeva hambaharja kasutamist (vali alati soft märgist kandev hari), ära tarvita pidevalt abrasiivset ja valgendavat pastat ning kindlasti ära pese hambaid kohe pärast happelise joogi joomist, sest siis on hambad eriti kergesti kahjustatavad.
Ekslik on arvata, et hambad kuluvad vaid otstest ja muutuvad justkui lühemaks. Tegelikult kuluvad nad kõikjalt ning esimesena viitab kulumisele hambapindade läikivaks muutumine. Kulumata hambad on hoopis kergelt mati tooniga ja konarlikud – just sellised on laste hambad.
Seevastu vanemate inimeste hambad näivad hästi läikivad ning nende lõikeservadele on tekkinud ka läbipaistvad alad. Hambad võivad muutuda ka kollakamaks, mis on samuti viide kulumisele.
Pildi allikas: Freepik
Hambaid kulutavad keemilised faktorid. Näiteks on märgatud, et sage kloorises keskkonnas (nt ujulas) viibimine mõjub hammastele kulutavalt.
Väga tähtis on ka see, mida me sööme. Kõige sagedasemad hammaste kulutajad on igasugused happelised joogud nagu limonaadid, koolad, isegi happelised mahlad (apelsini- või õunamahl) ja ka vein. Hambaid kulutavad ka gaseeritud joogid, sh isegi süütuna näiv mullivesi, kui seda tarvitada pidevalt.
Levinud hambaid kulutav probleem on öine hammaste krigistamine, millest krigistaja ise ei pruugi üldse teadlik olla. Hambaid rikub see sellepärast, et krigistades rakendatakse hammaste kokkusurumisel suurt jõudu. Selle tulemusel kuluvad hammastel just need kohad, mis krigistades kokku puutuvad.
Hammaste kulumise vältimiseks tuleb puhastamisel vältida liiga tugevat nühkimist. Väldi liiga tugeva hambaharja kasutamist (vali alati soft märgist kandev hari), ära tarvita pidevalt abrasiivset ja valgendavat pastat ning kindlasti ära pese hambaid kohe pärast happelise joogi joomist, sest siis on hambad eriti kergesti kahjustatavad.
Ekslik on arvata, et hambad kuluvad vaid otstest ja muutuvad justkui lühemaks. Tegelikult kuluvad nad kõikjalt ning esimesena viitab kulumisele hambapindade läikivaks muutumine. Kulumata hambad on hoopis kergelt mati tooniga ja konarlikud – just sellised on laste hambad.
Seevastu vanemate inimeste hambad näivad hästi läikivad ning nende lõikeservadele on tekkinud ka läbipaistvad alad. Hambad võivad muutuda ka kollakamaks, mis on samuti viide kulumisele.
Pildi allikas: Freepik