Miks tuleb suust paha lõhna ning mida selle vastu teha saab?
Ebameeldiv suulõhn ehk halitoos on levinud probleem, mida enamasti põhjustavad suus elavad bakterid, kehv suuhügieen, aga ka siseorganite probleemid või süsteemsed haigused. Lühiajaliselt võivad halba hingeõhku põhjustada ka söödud toit, suitsetamine ja alkoholi tarvitamine. Halva hingeõhuga on pidevalt probleeme igal neljandal inimesel.
Peamine probleem seisneb selles, et inimene ise ei suuda tavaliselt kindlaks teha, kas tema hingeõhk haiseb või mitte. Sellepärast ei pruugi halva hingeõhuga inimene ise asjast üldse teadlik olla.
Teised inimesed ei kipu enamasti halvast hingeõhust teavitama, sellepärast tasub pigem ise küsida teise inimese arvamust.
Halva hingeõhu põhjuseks on enamasti suus elavad bakterid, mis toodavad halvasti lõhnavaid ühendeid, mis hingamisel liiguvad suust välja ning tekib paha lõhn. Peamiselt tekib halb lõhn keele tagumises osas, kuid võib alguse saada ka igemete ja hammaste vahelt, vahetamist vajavatest täidistest, hambaaukudest ning proteesidest.
Probleemi lahendamiseks tasub kõigepealt üle vaadata kodused suuhügieeniharjumused. Kui nende korrigeerimisel probleem ei lahene, tuleb pöörduda hambaarsti vastuvõtule. Hambaarst aitab leida halva lõhna tekkimise põhjuse ning pakub välja vajaliku ravi.
Ebameeldiva suulõhna tekke ennetamiseks tasub külastada regulaarselt hambaarsti, sh lasta hambaarstil või suuhügienistil hambad puhastada. Igapäevase suuhügieeni osa on ka hammaste vahede puhastamine, vastasel juhul koguneb sinna katt ja toiduosakesed, mille lagunemisel tekib halb lõhn suus.
Enamasti alustab hambaarst või suuhügienist halva hingeõhu ravi hammaste puhastamisega ning õpetab korrektsed hügieenivõtted, et ravi tulemus oleks püsiv. Kui halb lõhn tekib keele tagaosas, siis õpetab hambaarst puhastama ka keelt. Suu mikrobioomi tasakaalu taastamiseks võib kasutada suuõõne probiootikume.
Halva hingeõhu tekkimisel mängivad rolli ka suukuivus ning ebapiisav sülje teke, mis võivad tekkida näiteks pärast dieeti, magamist, pikka rääkimist, sportimist või ravimite kõrvaltoimena. Kui halb maitse püsib suus kogu päeva, siis on see märk kehvast suuhügieenist või igemehaigusest.
Halb hingeõhk ei tohi saada sotsiaalseks probleemiks, hambaarst aitab leida sellele lahenduse. Kui ravi tulemusel probleem kaob, siis tasub lähedasi ikkagi teavitada, et nad annaksid selle tulemuse püsimise osas tagasisidet. Kui halb lõhn tuleb tagasi, siis on vaja edasi uurida ning probleemiga tegeleda. Kui lähedasel on samuti halb hingeõhk, siis tuleb sellest talle delikaatselt teada anda – tõenäoliselt ei ole ta ise sellest probleemist teadlik.
Pildi allikas: Freepik
