Peamine probleem seisneb selles, et inimene ise ei suuda tavaliselt kindlaks teha, kas tema hingeõhk haiseb või mitte. Sellepärast ei pruugi halva hingeõhuga inimene ise asjast üldse teadlik olla.

Teised inimesed ei kipu enamasti halvast hingeõhust teavitama, sellepärast tasub pigem ise küsida teise inimese arvamust.

Halva hingeõhu põhjuseks on enamasti suus elavad bakterid, mis toodavad halvasti lõhnavaid ühendeid, mis hingamisel liiguvad suust välja ning tekib paha lõhn. Peamiselt tekib halb lõhn keele tagumises osas, kuid võib alguse saada ka igemete ja hammaste vahelt, vahetamist vajavatest täidistest, hambaaukudest ning proteesidest.

Probleemi lahendamiseks tasub kõigepealt üle vaadata kodused suuhügieeniharjumused. Kui nende korrigeerimisel probleem ei lahene, tuleb pöörduda hambaarsti vastuvõtule. Hambaarst aitab leida halva lõhna tekkimise põhjuse ning pakub välja vajaliku ravi.

Ebameeldiva suulõhna tekke ennetamiseks tasub külastada regulaarselt hambaarsti, sh lasta hambaarstil või suuhügienistil hambad puhastada. Igapäevase suuhügieeni osa on ka hammaste vahede puhastamine, vastasel juhul koguneb sinna katt ja toiduosakesed, mille lagunemisel tekib halb lõhn suus.

Enamasti alustab hambaarst või suuhügienist halva hingeõhu ravi hammaste puhastamisega ning õpetab korrektsed hügieenivõtted, et ravi tulemus oleks püsiv. Kui halb lõhn tekib keele tagaosas, siis õpetab hambaarst puhastama ka keelt. Suu mikrobioomi tasakaalu taastamiseks võib kasutada suuõõne probiootikume.

Halva hingeõhu tekkimisel mängivad rolli ka suukuivus ning ebapiisav sülje teke, mis võivad tekkida näiteks pärast dieeti, magamist, pikka rääkimist, sportimist või ravimite kõrvaltoimena. Kui halb maitse püsib suus kogu päeva, siis on see märk kehvast suuhügieenist või igemehaigusest.

Halb hingeõhk ei tohi saada sotsiaalseks probleemiks, hambaarst aitab leida sellele lahenduse. Kui ravi tulemusel probleem kaob, siis tasub lähedasi ikkagi teavitada, et nad annaksid selle tulemuse püsimise osas tagasisidet. Kui halb lõhn tuleb tagasi, siis on vaja edasi uurida ning probleemiga tegeleda. Kui lähedasel on samuti halb hingeõhk, siis tuleb sellest talle delikaatselt teada anda – tõenäoliselt ei ole ta ise sellest probleemist teadlik.

Pildi allikas: Freepik

Kui esimesed närimiskummid arvatakse olevat kõvenenud puuvaigust, siis tänapäeval on nätsud valmistatud enamasti sünteetilisest kummist. 

Sage nätsu närimine võib meie tervisele osutuda hoopis kahjulikuks. 

Nätsu närimisel neelame alla ka õhku, mis võib põhjustada kõhuvalu ning puhitust. Närimine saadab kehale signaali, et on aeg toitu seedima hakata, kuid ilma toiduta tekitab närimine vaid maohapete ületootmist. 

Nätsud võivad sisaldada suhkruid, mis aitavad kaasa kaariese ehk hambaaukude tekkele. Suhkruvabades närimiskummides võib leida happelisi maitsetekitajaid, mis koos närimisliigutustega aitavad kaasa hammaste kulumisele. 

Närides nätsu pigem ühe suu poolega võivad tekkida kaebused alalõualiigeses. Alalõua toetavad lihased võivad ühe suu poolega närimise tulemusel minna tasakaalust välja ning selle tulemusel tekivad alalõualiigese või näo piirkonda valud. 

Nätsu närimine ei ole lahendus halva hingeõhu vastu – see ainult peidab seda. Halva hingeõhu vastu aitab korrektne ravi, sõltuvalt sellest, kas põhjus peitub suus või probleemides seedeelundkonnas. 

Suhkruvabades närimiskummides kasutatavad suhkuralkoholid on suures koguses tarbimisel kõhtu lahtistava toimega. Sellest tulenevalt võib liigne nätsu närimine põhjustada ka kõhuvaevusi ning kõhulahtisust. 

Pildi allikas: Freepik