Millest koosneb hambapasta?
Hambapasta-tootjad soovivad muuta oma toote "unikaalseks", kuid sellest olenemata on enamike hambapastade põhikoostisosad tegelikult samad.
Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained.
Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket.
Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata.
Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid.
Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool.
Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda.
Järgmine kord hambapastat valides tutvu ka selle koostisosadega. Proovi, kas leiad mõne tuttava koostisosa, mille rolli hambapastas sa juba tead.
Pildi allikas: Freepik
Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket.
Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata.
Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid.
Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool.
Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda.
Järgmine kord hambapastat valides tutvu ka selle koostisosadega. Proovi, kas leiad mõne tuttava koostisosa, mille rolli hambapastas sa juba tead.
Pildi allikas: Freepik
