• Alkohol kuivatab suu limaskesti 
  
• Jää närimine lõhub hambaid 
  
• Suhkur on bakteritele energiaallikaks ning põhjustab happerünnaku 
  
• Happed tsitruselistes nõrgestavad hambaemaili 
  
• Vein ja tume õlu tekitavad hammastele pigmenti 
  
• Mitmed alkohoolsed joogid on happelised ning aitavad kaasa hambaemaili lahustumisele 
  

Mida saan ise teha? 

• Võta vett vahele 
  
• Kasuta joogikõrt 
  
• Süljeerituse suurendamiseks näri närimiskummi 
  
• Vaheta toonik vee vastu 
  
• Pärast joogi tarbimist oota 30 minutit enne hammaste pesemisega alustamist 
  

Ohutu kogus alkoholi on null. 

Alkoholitarvitamine mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Mida rohkem alkoholi tarvitada, seda suurem on risk erinevate haiguste tekkeks. 

Paljud alkoholiga seotud terviseprobleemid kujunevad välja märkamatult ja aastatega. Et tulevikus oleks terviseprobleeme vähem, on alati mõtet alkoholitarvitamist vähendada. 

Rohkem infot leiad www.alkoinfo.ee. 

Pildi allikas: Freepik

Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained. 

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket. 

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata. 

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid. 

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool. 

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Järgmine kord hambapastat valides tutvu ka selle koostisosadega. Proovi, kas leiad mõne tuttava koostisosa, mille rolli hambapastas sa juba tead. 

Pildi allikas: Freepik

Kõrrega juues ei teki hammastele plekke, sest kohv ei puutu hammastega kokku – ei pea paika!

• Kõrrega juues on peaaegu võimatu vältida kohvi kokkupuudet hammastega. Kui tunned suus kohvi maitset, siis on hambad juba kohviga kokku puutunud. 
  

Kohvi ja vett tuleb juua vaheldumisi – täpselt nii!

• Pärast kohvi joomist joo lisaks ka vett, see aitab hammastelt ära uhuda suurema osa ainetest, mis võivad hambaid määrida. 
  

Kohviplekid tekivad hammastele isegi siis, kui kasutada hambaniiti – ei pea paika! 

• Hambaniidiga regulaarselt puhastades eemaldame hammaste vahedest katu, mis kohvi joomisel jääb hammastele paistma tumedate plekkidena. Kui hambakatt mineraliseerub, siis jäävad hammaste pindadele tumedad laigud, mis pestes enam maha ei tule. Neid laike nimetatakse pigmendiks. 
  

Hammaste pesemine pärast kohvi joomist aitab plekke ennetada – ei pea paika!

• Pärast kohvi joomist tuleb hammaste pesemist vältida, sest kohvi happelisus pehmendab hambaemaili. Selliselt pestes võib hambaid hoopis kahjustada. Plekkide tekkimist aitab ennetada regulaarne ja korrektne hammaste puhastamine.
  

Kohviplekid saab hammastelt ära valgendavate plaastrite abil – ei pea paika! 

• Hambaemail on poorne ning osa hammastele tekkivast pigmendist on seotud just selle omadusega. Valgendavad plaastrid muudavad hambaemaili veel poorsemaks, mis võimaldab kohvil hambaemaili lihtsamini pigmenteerida (ehk tumedat värvust anda). 
  

Kohviplekke ei saa hammastelt enam maha, kui need on juba tekkinud – ei pea paika! 

• Plekid tekivad hammastele määrdunud hambakatust ning selle mineraliseerumisest. Kohvi tõttu tekkinud plekke on võimalik hambaarsti juures professionaalselt eemaldada. 
  

Pildi allikas: Freepik