Fluoroos tekib jäävhammaste arenemise perioodil ning enamasti on see probleemiks piirkondades, kus joogivees on kõrge fluoriidisisaldus (üle 1,5 mg/l). Fluoroosi tekkimise risk on suurim lapse esimesel kolmel eluaastal. 

Joogivee fluoriidisisalduse saab teada kohalikult veekäitlejalt või tervisekaitsetalituselt. 

Eestis on enim levinud fluoroosi kerge vorm, mille puhul on hammastel näha valget säbru või joonekesi. 
Raske fluoroosi korral võivad hammastel esineda ka pruunid plekid ja ulatuslikumad hambaemalil defektid. 

Fluoroos ei kahjusta hammaste funktsiooni ning muudab hambaid kaariese tekkimisele hoopis vastupidavamaks. Kasutades fluoriidi sisaldavat hambapastat alla aastase lapse hammaste puhastamisel, võib see põhjustada kerget fluoroosi, aga isegi sellisel juhul kaalub kaariesekahjustuse vältimine üles võimaliku kerge fluoroosi korral esineva kosmeetilise probleemi tekkimise võimaluse. 

Pildi allikas: Freepik

Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained. 

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket. 

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata. 

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid. 

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool. 

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Järgmine kord hambapastat valides tutvu ka selle koostisosadega. Proovi, kas leiad mõne tuttava koostisosa, mille rolli hambapastas sa juba tead. 

Pildi allikas: Freepik

Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil: 

• Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust. 
  
• Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu. 
  
• Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga. 
  

Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena). 

Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. 

Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450...1500 ppm fluoriidi. 

Laste hambapasta võiks sisaldada 500...1000 ppm fluoriidi. 

Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võib sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). 

Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus. 

Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks. 

Pildi allikas: Freepik

Hambapasta-tootjad soovivad muuta oma toote “unikaalseks”, kuid sellest olenemata on enamike hambapastade põhikoostisosad tegelikult samad. Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained.

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket.
Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil:
✨ Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust.
✨ Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu.
✨ Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga.
Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena).

Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450…1500 ppm fluoriidi. Laste hambapasta võiks sisaldada 500…1000 ppm fluoriidi. Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks.

Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võiks sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus.

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Neid nimetatakse mitte-aktiivseteks koostisosadeks, sest neil puudub otsene mõju kaariese tekke pidurdamiseks. Kaariese tekke vastu aitavad nad kaudselt – mehaaniliselt hamba pinda puhastades väheneb kaariese-bakterite hulk hamba pinnal.
Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval hambapastas kasutatavad ained ei ole nii abrasiivsed (lihvivad, poleerivad) ning on rohkem hügieenilised. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata.

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid.

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool.

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Pildi allikas: Freepik

Kohe, kui inimene midagi sööb, tekib suus happerünnak (pH tase langeb), mille käigus lahustuvad hambaemailis olevad mineraalid sülje sisse. Pärast söömise lõppu hakkab suus pH tase vaikselt taastuma ning sülje sisse lahustunud mineraalid liiguvad tagasi hambaemaili sisse. Selle käigus võib algusjärgus emailikahjustus paraneda ehk remineraliseeruda. 

Kahjustunud hambapinna taastumisel on oluline roll fluoriidil, mida leidub enamikes hambapastades ning mida kasutatakse ka hambaravikabinetis laki kujul. 

Lisaks fluoriidile on oluline üle vaadata ka toidulaud ning korrigeerida toitumist hambasõbralikumaks (sh vältida näksimist!). 

Algava hambaaugu peetumiseks on vajalik ka hamba pind hoida puhtana, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka suuhügieenile. 

Kui hambaauk areneb hambaemailist sügavamale, siis ei piisa enam selle pidurdamisest ning hammas vajab kindlasti ravi. 

Pildi allikas: Freepik

Hambakrooni välimist kihti nimetatakse hambaemailiks. Hambaemail on keha kõige tugevam kude ning koosneb 96% ulatuses mineraalidest, millest peamine on just hüdroksüapatiit. Kui hambaemailile hakkab tekkima kahjustus, siis liiguvad mineraalid sellest kohast hambaemailist välja. Seda protsessi nimetatakse demineralisatsiooniks. 

Selleks, et hambaemaili taastada, on vaja mineraalid viia uuesti hambaemaili. Seda protsessi nimetatakse remineralisatsiooniks. 

Hambapastas olev hüdroksüapatiit aitab tänu oma toimemehhanismile vähendada hambakatu teket ning annab ka leevendust hammaste tundlikkuse vastu. Uuringud on näidanud, et kõige paremini kaitsevad ja taastavad hambaemaili just need hambapastad, milles on nii fluoriid kui hüdroksüapatiit. 

Pildi allikas: Freepik