Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained. 

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket. 

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata. 

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid. 

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool. 

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Järgmine kord hambapastat valides tutvu ka selle koostisosadega. Proovi, kas leiad mõne tuttava koostisosa, mille rolli hambapastas sa juba tead. 

Pildi allikas: Freepik

Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil: 

• Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust. 
  
• Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu. 
  
• Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga. 
  

Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena). 

Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. 

Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450...1500 ppm fluoriidi. 

Laste hambapasta võiks sisaldada 500...1000 ppm fluoriidi. 

Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võib sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). 

Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus. 

Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks. 

Pildi allikas: Freepik

See, et keegi on selle meetodi internetti kirja pannud ning et valgendamiseks kasutatav vahend on looduslik, ei tähenda veel seda, et selline meetod hammaste valgendamiseks oleks kuidagi tervislik või hambaid mitte kahjustav. Kahjuks võivad sellised valgendamise meetodid teha hammastele rohkem kahju kui kasu. 

Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidurnid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda). 

Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha "pesta" ning sellega hambaid tundlikuks saada. 

Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi... efektiivsed. 

Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades "maha pesta", siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad, kui terved emailikahjustuseta hambad. 

Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada vürtse või õlisid – näiteks kurkumit või kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust. 

Pildi allikas: Freepik

Hambapasta-tootjad soovivad muuta oma toote “unikaalseks”, kuid sellest olenemata on enamike hambapastade põhikoostisosad tegelikult samad. Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained.

Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket.
Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil:
✨ Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust.
✨ Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu.
✨ Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga.
Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena).

Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450…1500 ppm fluoriidi. Laste hambapasta võiks sisaldada 500…1000 ppm fluoriidi. Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks.

Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võiks sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus.

Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Neid nimetatakse mitte-aktiivseteks koostisosadeks, sest neil puudub otsene mõju kaariese tekke pidurdamiseks. Kaariese tekke vastu aitavad nad kaudselt – mehaaniliselt hamba pinda puhastades väheneb kaariese-bakterite hulk hamba pinnal.
Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval hambapastas kasutatavad ained ei ole nii abrasiivsed (lihvivad, poleerivad) ning on rohkem hügieenilised. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata.

Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid.

Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool.

Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda. 

Pildi allikas: Freepik

Hambakrooni välimist kihti nimetatakse hambaemailiks. Hambaemail on keha kõige tugevam kude ning koosneb 96% ulatuses mineraalidest, millest peamine on just hüdroksüapatiit. Kui hambaemailile hakkab tekkima kahjustus, siis liiguvad mineraalid sellest kohast hambaemailist välja. Seda protsessi nimetatakse demineralisatsiooniks. 

Selleks, et hambaemaili taastada, on vaja mineraalid viia uuesti hambaemaili. Seda protsessi nimetatakse remineralisatsiooniks. 

Hambapastas olev hüdroksüapatiit aitab tänu oma toimemehhanismile vähendada hambakatu teket ning annab ka leevendust hammaste tundlikkuse vastu. Uuringud on näidanud, et kõige paremini kaitsevad ja taastavad hambaemaili just need hambapastad, milles on nii fluoriid kui hüdroksüapatiit. 

Pildi allikas: Freepik

Inimeste valulävi on väga erinev ning seega tundlikul ja tundlikul hambal on suur vahe. 

Hammaste tundlikkust saab mõnikord vähendada spetsiaalse hambapasta ja suuveega. 

Kui valu ja tundlikkus hakkavad sagenema ning kestavad pikemalt kui vaid mõne sekundi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole, kes uurib täpsemalt välja, mis põhjustab hammastes valulikkust ja leiab murele parima lahenduse. 

Suve alguses sageneb hammaste tundlikkuse suurenemine, sest toidulauale on jõudnud rohkem marju ja puuvilju. 

Tänapäeval on populaarne tervislik toitumine rohkete smuutide, mahlade, marjade, puuviljade ning salatite söömisega. Peab olema ettevaatlik, sest happelised toidud ja joogid lahustavad hambaemaililt kaitsvad mineraalained välja ning tekitavad hamba pinnal erosiooni. See väljendub väikeste tundlike lohukestega hamba mälumispinnal. 

Selleks, et hambad ei muutuks tundlikuks: 

• Janujoogiks eelista vett 
• Proovi vältida pidevat happerünnakut oma suus ning pea söögikordade ja näksimiste vahel paari-kolmetunniseid pause 
• Lase oma hammastel puhata 

Ühtset ning kuldset reeglit tundlike hammaste raviks ei ole. Esmalt tasub proovida tundlikele hammastele spetsiaalselt mõeldud hambapastasid ja suuvett. Tulemuse saavutamiseks on neid vaja tarvitada regulaarselt pikema aja vältel (nädalaid või isegi kuid). Kui hambapastast ei ole abi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole. 

Pildi allikas: Freepik

• Kasuta pehmet hambaharja. Kõvad hambaharjad võivad kahjustada hambaid ja igemeid. 
• Hambapesuks vajalik hambapasta kogus on kõigest hernetera suurune. 
• Selleks, et soovituslik hambapesule kuluv aeg lõbusamalt mööduks, pane taustaks mängima 2-minutiline muusikapala. 
• Hoia hambaharja 45-kraadise nurga all, et harjased ulatuksid ka igemeid puhastama. 
• Pese õrnalt ringjate liigutustega. Elektrilist hambaharja hoia iga hamba peal 3 sekundit paigal. 
• Pese puhtaks kõik 6 sektorit: seesmised-, välimised- ja mälumispinnad nii üla- kui alalõuas. 
• Ära unusta pesta esimeste hammaste sisemist ehk suulaepoolset pinda. 
• Vajadusel pese ka keelt, et vähendada bakterite hulka suus. 
• Sülita hambapasta välja, aga ära loputa, et hambapasta toime saaks suus kauem mõjuda. 
• Alusta otsast peale! Pese hambaid iga päev 2 korda päevas ja kasuta hambaniiti vähemalt kord päevas. Külasta hambaarsti kord aastas, et ennetada probleeme ja muretult naeratada!

Pildi allikas: Freepik