Kohe, kui inimene midagi sööb, tekib suus happerünnak (pH tase langeb), mille käigus lahustuvad hambaemailis olevad mineraalid sülje sisse. Pärast söömise lõppu hakkab suus pH tase vaikselt taastuma ning sülje sisse lahustunud mineraalid liiguvad tagasi hambaemaili sisse. Selle käigus võib algusjärgus emailikahjustus paraneda ehk remineraliseeruda. 

Kahjustunud hambapinna taastumisel on oluline roll fluoriidil, mida leidub enamikes hambapastades ning mida kasutatakse ka hambaravikabinetis laki kujul. 

Lisaks fluoriidile on oluline üle vaadata ka toidulaud ning korrigeerida toitumist hambasõbralikumaks (sh vältida näksimist!). 

Algava hambaaugu peetumiseks on vajalik ka hamba pind hoida puhtana, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka suuhügieenile. 

Kui hambaauk areneb hambaemailist sügavamale, siis ei piisa enam selle pidurdamisest ning hammas vajab kindlasti ravi. 

Pildi allikas: Freepik

Kaasaegse inimese toitumisharjumused ning sellest tulenevalt ka lõualuude anatoomia on kauge minevikuga võrreldes muutunud. Just sellepärast ei pruugi tarkusehambad kaasaegse inimese lõualuusse ära mahtuda ning põhjustavad rohkem ebamugavusi kui kasu. 

Pildi allikas: Freepik

Suutervist ja tugevamat hambaemaili aitavad hoida järgmised vitamiinid ning mineraalid. 

Kaltsium aitab tugevdada hambaemaili ning seda leidub näiteks piimatoodetes, rohelistes salatilehtedes, ubades ja mandlites. 

D-vitamiin suurendab hambaemailis mineraalide tihedust ning aitab ka kaltsiumit paremini omastada. D-vitamiini saame päikese käes viibides, kuid seda on lisatud ka mõnedesse piimatoodetesse. 

C-vitamiin mängib olulist rolli hamba dentiinikihis kollageeni sünteesimisel. Rohkelt leidub seda näiteks apelsinides ja lehtkapsas. 

Fosfor aitab kaitsta ja taastada hambaemaili. Parimad fosforiallikad on valgurikkad toidud, näiteks linnuliha, kala ja munad. 

A-vitamiin mängib võtmerolli nii hammaste kui igemete tervise juures. Hambaemaili struktuuris on roll keratiinil, mille tootmiseks on vaja just A-vitamiini. Enamik A-vitamiini sisaldavatest toitudest on oranži värvi, näiteks bataat, magus melon ja porgandid. 

K-vitamiinil on oluline roll kaltsiumi sidumisel. Seda leidub näiteks brokolis ja Brüsseli kapsastes. 

Pildi allikas: Freepik

Kunstlike magusainete toite nimetatakse sageli "dieet"-versioonideks või "suhkruvabadeks". 

Sagedamini kasutuses olevad kunstlikud magusained: 

• Sahhariin 
  
• Aspartaam 
  
• Kaaliumatsesulfaam 
  
• Sukraloos 
  
• Advantaam 
  
• Neotaam 
  
• Ksülitool 

Kunstlikud magusained ei ole suhkrud, sellepärast ei saa bakterid neid tarbida ning toota happeid, mis viivad kaariese tekkele. Seda arvesse võttes peetakse kunstlikke magusaineid hammastele ohutumaks kui suhkrut. 

See ei tähenda, et toidud, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, oleksid suutervisele täiesti ohutud. 

Toidud ja joogid, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, sisaldavad maitse paremaks muutmiseks tihti ka rohkelt happeid. Sidrun-, viin- ja fosforhapped võivad kergesti kahjustada hambaemaili. 

Üks suutervist mitte kahjustav kunstlik magusaine on ksülitool. Uuringud on näidanud, et ksülitool ei ole hammastele ega igemetele ohtlik. Lisaks aitab ksülitool vähendada ka kaariese teket. 

Ksülitool suurendab sülje tootmist, mis on keha loomulik viis suus olevate bakterite hulga vähendamiseks, lisaks neutraliseerib sülg ka bakterite toodetud või toidu/joogiga suhu sattunud happeid. Sellepärast lisatakse ksülitooli ka närimiskummidesse, mida soovitatakse närida pärast iga söögikorda. 

Pildi allikas: Freepik

Ei ole oluline, kas tarbitakse maiustusi või magustoitu, sest bakterite poolt põhjustatud happerünnak tekib ka pärast soolase toidu söömist. 

Kui toidukordade vahele jääb vähemalt 3 tundi näksimisvaba aega, siis viiakse happerünnaku tagajärjel eraldunud mineraalide ioonid tagasi hambaemaili ja kaariest ei teki. 

Maiustusi ja magustoite ei ole põhjust endale täielikult keelata. Maiustusi võiks päevas süüa võimalikult harva. Pigem süüa suurem kogus korraga, kui pidevalt midagi magusat suhu pista. Viimane tähendab hammastele pidevat "happevanni". Maiustusi või magustoitu võiks süüa tavalise põhitoidukorra ajal. 

Mõned maiustused on hammastele kahjulikumad kui teised. Näiteks maiustused ja muud toidud, mis kleepuvad hammaste külge (nt iirisekommid, kartulikrõpsud, rosinad) ja mis on suus pikka aega (nt pulgakommid, lutsukommid), soodustavad hambaaukude teket. 

Magusaisu rahuldamiseks on parim valik tume šokolaad, milles on vähemalt 70% kakaod. Suu normaalset pH taset aitab pärast happerünnakut taastada tükike juustu. 

Pärast magusa söömist võib suud loputada veega. Hambapesuga tasub oodata vähemalt 30 minutit, sest vahetult pärast happerünnakut on hambaemail nõrk ja harjamine võib mehaaniliselt hamba pinda kahjustada. 

Kas on kasulikum lutsukommi närida või lutsutada? Lutsukommid on ühed kõige hambavaenulikumad maiustused – nii lutsukommi ära lutsutamine kui ka selle närimine ja kiiresti alla neelamine on kahjulikud. 

Lutsutamine tekitab suus pikaks ajaks süsivesikuterikka ja happelise keskkonna, mis põhjustab hambakaariest. Mida kauem kommi suus hoida, seda kahjulikum hammastele. 

Kommi närimisest ja kiiresti alla neelamisest ei pruugi kasu olla. Kommitükid võivad jääda hambavahedesse ja hammaste pinnale ning tekitada ikkagi pikaajalise happerünnaku suus. Lisaks võib kõvade lutsukommide närimine hambaid kahjustada mehaaniliselt. 

Pildi allikas: Freepik

Kulumata hambaid võib näha lapsel, kellel on vahetult jäävhambad lõikunud. Need uued hambad on alguses servadelt lausa sakilised ja näivad reljeefilt konarlikud. Seevastu juba 10 aastat hiljem on sakid kuhugi kadunud ning hambad muutunud siledaks – juba ongi nad hakanud kuluma. 

Hambaid kulutavad keemilised faktorid. Näiteks on märgatud, et sage kloorises keskkonnas (nt ujulas) viibimine mõjub hammastele kulutavalt. 

Väga tähtis on ka see, mida me sööme. Kõige sagedasemad hammaste kulutajad on igasugused happelised joogud nagu limonaadid, koolad, isegi happelised mahlad (apelsini- või õunamahl) ja ka vein. Hambaid kulutavad ka gaseeritud joogid, sh isegi süütuna näiv mullivesi, kui seda tarvitada pidevalt. 

Levinud hambaid kulutav probleem on öine hammaste krigistamine, millest krigistaja ise ei pruugi üldse teadlik olla. Hambaid rikub see sellepärast, et krigistades rakendatakse hammaste kokkusurumisel suurt jõudu. Selle tulemusel kuluvad hammastel just need kohad, mis krigistades kokku puutuvad. 

Hammaste kulumise vältimiseks tuleb puhastamisel vältida liiga tugevat nühkimist. Väldi liiga tugeva hambaharja kasutamist (vali alati soft märgist kandev hari), ära tarvita pidevalt abrasiivset ja valgendavat pastat ning kindlasti ära pese hambaid kohe pärast happelise joogi joomist, sest siis on hambad eriti kergesti kahjustatavad. 

Ekslik on arvata, et hambad kuluvad vaid otstest ja muutuvad justkui lühemaks. Tegelikult kuluvad nad kõikjalt ning esimesena viitab kulumisele hambapindade läikivaks muutumine. Kulumata hambad on hoopis kergelt mati tooniga ja konarlikud – just sellised on laste hambad. 

Seevastu vanemate inimeste hambad näivad hästi läikivad ning nende lõikeservadele on tekkinud ka läbipaistvad alad. Hambad võivad muutuda ka kollakamaks, mis on samuti viide kulumisele. 

Pildi allikas: Freepik