Hambaharja harjased lähevad märjaks tehes veel pehmemaks, see võib muuta tundlike hammaste või igemete korral hambapesu mugavamaks. Kui kasutad pehmet hambaharja, siis eraldi harjaste märjaks tegemine ei ole vajalik.

Mõne elektrilise hambaharja puhul on harjaste märjaks tegemine aga vajalik, sest harjased panevad liikuma ka vee, mis aitab hammaste pindu veel paremini puhastada.

Vesi aitab hambapasta paremini vahutama panna. Kui pasta vahutab, siis jõuab see paremini erinevatele hammaste pindadele ning viib sinna ka pasta sees olevat fluoriidi, mis aitab tugevdada hambaemaili.

Kui pasta aga liiga palju vahutab, siis tekib soov seda hambapesu ajal suust üldse välja sülitada, selle tulemusel hambapindadele jõudva fluoriidi kogus jälle väheneb.

Soovituslik on kasutada hambapastat hernetera suurune kogus, alla 3-aastasel lapsel riisitera suurune kogus.

Kui hambapasta vahutamine põhjustab kergesti okserefleksi, siis võib proovida enne hammaste pesemist suu niisutamist veega (siis harja enam märjaks tegema ei pea) või vahetada hambapasta sellise vastu, milles ei ole pastat vahutama panevat ainet SLS-i.

Suurt vahet ei ole, kas teed hambaharja märjaks enne või pärast pasta lisamist või kasutad üldse kuiva hambaharja – oluline on regulaarne hammaste puhastamine hambaharjaga kaks korda päevas. Ära unusta puhastada ka hammaste vahesid – kord päevas enne hammaste pesemist.

Pildi allikas: Freepik

Selleks on kaks põhjust: 

• Hambaharja harjased hakkavad mehaanilise kulumise tagajärjel painduma ning selle tõttu väheneb hambaharja võime tõhusalt hambakattu eemaldada. 
  
• Bakterid hakkavad hambaharja pinnal paljunema. Niiskes keskkonnas on nende paljunemine eriti kiire. 

Pärast iga kasutuskorda loputa hambahari voolava vee all ning pane püstisesse asendisse kuivama. Hambaharjale ei tohi panna ümber katet – see on vajalik ainult hambaharja kaitseks transportimisel. Kate takistab harjaste täielikku kuivamist ning niiske keskkond loob bakteritele ideaalse kasvukeskkonna. 

Ära avalda harjale liigset survet. Liiga kiiresti kuluv hambahari võib olla märk sellest, et harjad hambaid liiga tugevasti, see on vale harjamistehnika tulemus. 

Vaheta hambahari välja pärast haigusest taastumist. Pärast nohu või mõne muu nakkushaiguse põdemist on hea oma hambahari välja vahetada. Vastasel juhul võib nakatunud hambaharja tõttu haigus naasta. 

Pildi allikas: Freepik

Soovituslik on kasutada pehmete harjastega (soft) hambaharja ning pesu ajal mitte liiga tugevalt suruda. Kui tunned, et hambahari ei pese enam nii hästi, siis kontrolli üle selle harjased. Hambaharja on mõistlik vahetada iga 3 kuu tagant. 

Kui harjased väsivad ära kiiremini, siis on see märk väga tugevast harjamisest. Õige survega harjamiseks hoia hambaharja nagu pliiatsit, mitte rusikas. 

Pane tähele! Mõnel elektrilisel hambaharjal on surveandur, mis ei lase hambaid pestes liiga tugevalt suruda. 

Hambad peseb puhtaks õige tehnika, mitte tugev harjamine. Vajadusel räägi oma harjamise tehnika läbi hambaarstiga. 

Pildi allikas: Freepik

• Kasuta pehmet hambaharja. Kõvad hambaharjad võivad kahjustada hambaid ja igemeid. 
• Hambapesuks vajalik hambapasta kogus on kõigest hernetera suurune. 
• Selleks, et soovituslik hambapesule kuluv aeg lõbusamalt mööduks, pane taustaks mängima 2-minutiline muusikapala. 
• Hoia hambaharja 45-kraadise nurga all, et harjased ulatuksid ka igemeid puhastama. 
• Pese õrnalt ringjate liigutustega. Elektrilist hambaharja hoia iga hamba peal 3 sekundit paigal. 
• Pese puhtaks kõik 6 sektorit: seesmised-, välimised- ja mälumispinnad nii üla- kui alalõuas. 
• Ära unusta pesta esimeste hammaste sisemist ehk suulaepoolset pinda. 
• Vajadusel pese ka keelt, et vähendada bakterite hulka suus. 
• Sülita hambapasta välja, aga ära loputa, et hambapasta toime saaks suus kauem mõjuda. 
• Alusta otsast peale! Pese hambaid iga päev 2 korda päevas ja kasuta hambaniiti vähemalt kord päevas. Külasta hambaarsti kord aastas, et ennetada probleeme ja muretult naeratada!

Pildi allikas: Freepik

Kulumata hambaid võib näha lapsel, kellel on vahetult jäävhambad lõikunud. Need uued hambad on alguses servadelt lausa sakilised ja näivad reljeefilt konarlikud. Seevastu juba 10 aastat hiljem on sakid kuhugi kadunud ning hambad muutunud siledaks – juba ongi nad hakanud kuluma. 

Hambaid kulutavad keemilised faktorid. Näiteks on märgatud, et sage kloorises keskkonnas (nt ujulas) viibimine mõjub hammastele kulutavalt. 

Väga tähtis on ka see, mida me sööme. Kõige sagedasemad hammaste kulutajad on igasugused happelised joogud nagu limonaadid, koolad, isegi happelised mahlad (apelsini- või õunamahl) ja ka vein. Hambaid kulutavad ka gaseeritud joogid, sh isegi süütuna näiv mullivesi, kui seda tarvitada pidevalt. 

Levinud hambaid kulutav probleem on öine hammaste krigistamine, millest krigistaja ise ei pruugi üldse teadlik olla. Hambaid rikub see sellepärast, et krigistades rakendatakse hammaste kokkusurumisel suurt jõudu. Selle tulemusel kuluvad hammastel just need kohad, mis krigistades kokku puutuvad. 

Hammaste kulumise vältimiseks tuleb puhastamisel vältida liiga tugevat nühkimist. Väldi liiga tugeva hambaharja kasutamist (vali alati soft märgist kandev hari), ära tarvita pidevalt abrasiivset ja valgendavat pastat ning kindlasti ära pese hambaid kohe pärast happelise joogi joomist, sest siis on hambad eriti kergesti kahjustatavad. 

Ekslik on arvata, et hambad kuluvad vaid otstest ja muutuvad justkui lühemaks. Tegelikult kuluvad nad kõikjalt ning esimesena viitab kulumisele hambapindade läikivaks muutumine. Kulumata hambad on hoopis kergelt mati tooniga ja konarlikud – just sellised on laste hambad. 

Seevastu vanemate inimeste hambad näivad hästi läikivad ning nende lõikeservadele on tekkinud ka läbipaistvad alad. Hambad võivad muutuda ka kollakamaks, mis on samuti viide kulumisele. 

Pildi allikas: Freepik