Inimesel on kaks alalõualiigest, mis ühendavad alalõualuu koljuga. Need liigesed aitavad suud avada ja sulgeda näiteks rääkimisel, söömisel ja haigutamisel. 

Alalõualiigese piirkonnas võib valu tekkida mitmel põhjusel. Üks valu võimalikest põhjustest on hammaste tugev kokku surumine või krigistamine. Need sümptomid võivad esineda nii koos kui eraldi, päeval stressirohkemas olukorras või öösel magades. 

Krigistamisele või hammaste kokku surumisele viitavad: 

• Hammaste kulunud pinnad 
  
• Hambad on katki või neist on murdunud kilde 
  
• Hambad on tundlikumad 
  
• Valu või valulikkus näopiirkonnas 
  
• Väsimus või pinge alalõualiigeses 
  
• Kõrvavalu (aga kõrvadega probleeme ei ole) 

Alalõualiigese valu võivad põhjustada ka probleemid hambumuses. Hambumuseks nimetatakse asendit, millesse jäävad üla- ja alakaare hambad suu sulgemisel. Probleemid hambumuses võivad olla näiteks puuduv hammas või hammaste vale asend. Muutused hambumuses võivad tekitada olukorra, kus alalõualiigest ümbritsevad lihased peavad hammaste kokku liigutamiseks tegema rohkem tööd ning ajapikku võib see hakata põhjustama valu. 

Alalõualiigese valu võib põhjustada näiteks sage nätsu närimine. Seda olukorda võib võrrelda raskuse tõstmisega. Mitmete korduste järel võivad lihased muutuda valulikuks. 

Kui kahtlustad, et peavalu võib olla hammastega seotud, siis konsulteeri oma hambaarstiga. Hambaarst saab hambalaborist tellida spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape).

Alalõualiigese valudest vabanemiseks võid alustada näiteks nendest sammudest: 

• Ära näri küüsi, huuli, põski või teisi esemeid nagu nt pastakad, pliiatsid. 
  
• Kui sa räägid palju telefoniga, siis proovi kasutada valjuhääldit või mõnda teist hands-free süsteemi, mida ei saa suruda vastu pead. 
  
• Ära liialda nätsu närimisega. 
  
• Väldi kõvade ja nätskete toitude närimist, mis võib tekitada lõuale lisakoormust. Suurte ampsude asemel lõika toit väiksemateks ampsudeks. 
  
• Kõige tähtsam: Puhkeolekus on alalõug vabalt ning hambad ei hammusta kokku – jälgi seda! 
  

Pildi allikas: Freepik

Probleemid alalõualiigestega võivad alguse saada erinevatest põhjustest – hambumushäired, puuduvad hambad, trauma liigese piirkonnas, põletik või kulumine liigese sees, hammaste pingeline kokku surumine. 

Probleemid alalõualiigestega väljenduvad erinevate sümptomitena – valu liigeses või näo valulikkus selle ümber, suu avamine on piiratud, alalõua liigutamisel tekib heli (naksumine, krigisemine, plõksumine), valu suu avamisel, alalõualuu ootamatu “lukustumine” (suud ei ole võimalik ilma abita avada või sulgeda). Võivad esineda ka peavalud, pearinglus, väsimus ja unetus.

Sümptomite ravi sõltub probleemi põhjustest. Vastavalt olukorrale võib arst või hambaarst määrata põletiku- ja valuravi, suunata hambumuse korrigeerimiseks ortodondi vastuvõtule või suunata hammaste asendamiseks proteese valmistava hambaarsti vastuvõtule. Kasutatakse ka kirurgilisi ravivõimalusi ning füsioteraapiat lõualuulihaste tugevdamiseks.

Pildi allikas: Freepik 

Tasakaalustatud ja normikohane lihastöö tagab keele õige puhkeasendi, õige neelamismustri ning suu suletud asendi puhkeolekus. 

Nii keele õigel puhkeasendil, neelamismustril kui ka ninahingamisel on väga oluline roll laste näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse arengus, mis omakorda mõjutavad oluliselt inimese unekvaliteeti. 

Müofunktsionaalset teraapiat vajavad inimesed, kellel esineb: 

• Suuhingamine või pidevalt paokil huuled 
  
• Norskamine või nohisemine magades 
  
• Keele vale puhkeasend (suupõhjas, hammaste vahelt väljas) 
  
• Keelekidasus või keele liikuvuse häired 
  
• Erinevad hambumushäired (ruumipuudus hambakaartes, lahihambumus) 
  
• Hammaste krigistamine 
  
• Pöidla, sõrmede või keele imemine 
  
• Lõualiigestega seotud häired (naksumine, valu, ragin, suu avamise piiratus) 
  

Suu kaudu hingamine võimaldab jahedal, mustal ning niisutamata õhul kahjustada hingamisteid, kuivatades suu limaskesta ja soodustades seega hambahaiguste teket. Suuhingamine võib põhjustada töö- ja keskendumisvõime langust ning näokolju arenguhäireid lastel. Aastatepikkune suuhingamine toob kaasa pika ja kitsa näokolju, kitsad ninakäigud ning vähearenenud alalõualuu, mis omakorda soodustavad uneapnoe teket. 

Alalõualiiges on inimese kõige sagedamini töös olev liiges, mis ööpäeva jooksul liigub hinnanguliselt 2000 korda – kõnelemisel, mälumisel, neelamisel ja norskamisel. Liigese ülekoormust võivad põhjustada hammaste krigistamine, hambumushäired, aga ka emotsionaalne pingeseisund, närimiskummi pidev mälumine. 

Keelekidasus hoiab keelt tugevamini suupõhjas kinni ning takistab keele õige puhkeasendi kujunemist ning keele korrektset funktsioneerimist. Kuna keel ei saa vabalt suus ringi liikuda, ei saa ta puhastada ka hambaid toiduosakestest, mis võib põhjustada hammaste kiirema lagunemise. Samuti takistab keelekidasus eakohase artikulatsiooni arengut (häälikute moodustamine), õiget keele liikumist neelamisel ja kurnab ülemäära lõualiigeseid. 

Pildi allikas: Freepik

Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis. 

Täiskasvanute puhul on peamisteks krigistamise põhjusteks liigne stress ning närviline keskkond. 

Bruksismi võivad põhjustada ka tundlikkus külmale-kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jne. 

Bruksismi põhjuseks võib olla ka teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, sest kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitatav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi. 

Bruksismi sümptomiteks võivad olla: 

• Kulunud hambapinnad, hammastes praod või kild väljas 
  
• Hammaste loksumine, tundlikkus koputamisele 
  
• Lõualuu valutamine, peavalu 
  
• Hammaste krigistamine (une ajal) 
  
• Lõualuu raksumine süües 
  
• Igemed on tursunud/vohavad 
  
• Isutus
  

Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis laseb hambaarst laboris valmistada spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape), mida krigistaja peab öösiti kandma. Bruksismikape takistab hambaid öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuud õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda. 

Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest enamasti surub krigistaja oma hambaid kokku ka päevasel ajal, kui ta kapet ei kanna. 

Seega on hambakaitse (kape) üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda. 

Pildi allikas: Freepik

Kulumata hambaid võib näha lapsel, kellel on vahetult jäävhambad lõikunud. Need uued hambad on alguses servadelt lausa sakilised ja näivad reljeefilt konarlikud. Seevastu juba 10 aastat hiljem on sakid kuhugi kadunud ning hambad muutunud siledaks – juba ongi nad hakanud kuluma. 

Hambaid kulutavad keemilised faktorid. Näiteks on märgatud, et sage kloorises keskkonnas (nt ujulas) viibimine mõjub hammastele kulutavalt. 

Väga tähtis on ka see, mida me sööme. Kõige sagedasemad hammaste kulutajad on igasugused happelised joogud nagu limonaadid, koolad, isegi happelised mahlad (apelsini- või õunamahl) ja ka vein. Hambaid kulutavad ka gaseeritud joogid, sh isegi süütuna näiv mullivesi, kui seda tarvitada pidevalt. 

Levinud hambaid kulutav probleem on öine hammaste krigistamine, millest krigistaja ise ei pruugi üldse teadlik olla. Hambaid rikub see sellepärast, et krigistades rakendatakse hammaste kokkusurumisel suurt jõudu. Selle tulemusel kuluvad hammastel just need kohad, mis krigistades kokku puutuvad. 

Hammaste kulumise vältimiseks tuleb puhastamisel vältida liiga tugevat nühkimist. Väldi liiga tugeva hambaharja kasutamist (vali alati soft märgist kandev hari), ära tarvita pidevalt abrasiivset ja valgendavat pastat ning kindlasti ära pese hambaid kohe pärast happelise joogi joomist, sest siis on hambad eriti kergesti kahjustatavad. 

Ekslik on arvata, et hambad kuluvad vaid otstest ja muutuvad justkui lühemaks. Tegelikult kuluvad nad kõikjalt ning esimesena viitab kulumisele hambapindade läikivaks muutumine. Kulumata hambad on hoopis kergelt mati tooniga ja konarlikud – just sellised on laste hambad. 

Seevastu vanemate inimeste hambad näivad hästi läikivad ning nende lõikeservadele on tekkinud ka läbipaistvad alad. Hambad võivad muutuda ka kollakamaks, mis on samuti viide kulumisele. 

Pildi allikas: Freepik