Hammaste krigistamist ei teadvusta me enne, kui keegi sellele tähelepanu juhib
Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Hammaste krigistamise ehk bruksismi tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma.
Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis.
Täiskasvanute puhul on peamisteks krigistamise põhjusteks liigne stress ning närviline keskkond.
Bruksismi võivad põhjustada ka tundlikkus külmale-kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jne.
Bruksismi põhjuseks võib olla ka teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, sest kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitatav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi.
Bruksismi sümptomiteks võivad olla:
Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis laseb hambaarst laboris valmistada spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape), mida krigistaja peab öösiti kandma. Bruksismikape takistab hambaid öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuud õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda.
Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest enamasti surub krigistaja oma hambaid kokku ka päevasel ajal, kui ta kapet ei kanna.
Seega on hambakaitse (kape) üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda.
Pildi allikas: Freepik
Täiskasvanute puhul on peamisteks krigistamise põhjusteks liigne stress ning närviline keskkond.
Bruksismi võivad põhjustada ka tundlikkus külmale-kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jne.
Bruksismi põhjuseks võib olla ka teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, sest kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitatav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi.
Bruksismi sümptomiteks võivad olla:
- Kulunud hambapinnad, hammastes praod või kild väljas
- Hammaste loksumine, tundlikkus koputamisele
- Lõualuu valutamine, peavalu
- Hammaste krigistamine (une ajal)
- Lõualuu raksumine süües
- Igemed on tursunud/vohavad
- Isutus
Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis laseb hambaarst laboris valmistada spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape), mida krigistaja peab öösiti kandma. Bruksismikape takistab hambaid öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuud õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda.
Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest enamasti surub krigistaja oma hambaid kokku ka päevasel ajal, kui ta kapet ei kanna.
Seega on hambakaitse (kape) üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda.
Pildi allikas: Freepik