Kaariese peamiseks tekkepõhjuseks on halb suuhügieen, mis saab alguse kodust. Me ei päri halbu hambaid, vaid halvad suuhügieeni- ning toitumisharjumused. 

Korrektne ning regulaarne kodune suuhügieen (sh hammaste vahede puhastamine!) koos tervisliku toitumisega aitavad ära hoida hambahaiguseid. 

Geneetika võib mõjutada näiteks sülje koostist, hambumust, hammaste kuju, hambaemaili struktuuri, värvust ja paksust. Enamasti on hammaste halva tervise põhjuseks siiski meie enda harjumused (või nende puudumine). 

Pildi allikas: Freepik

Eduka breketravi aluseks on: 

• Kõrge motivatsioon 
  
• Hammaste harjamine 
  
• Hammaste vahede puhastamine 
  
• Fluoriidiga hambapasta kasutamine 
  
• Hambasõbralik toitumine 
  
• Regulaarne hambaarsti külastamine 
  
• Professionaalne hammaste puhastamine (hambaarsti või suuhügienisti juures) 
  

Hammaste puhastamist alusta vahede puhastamisega, selleks sobib hästi hambavahehari või veeprits. Hammaste vahesid tuleb puhastada üks kord päevas, soovituslikult enne õhtust hambapesu. 

Võimalusel eelista elektrilist hambaharja, sest see puhastab hammaste pindu tõhusamalt kui käsihambahari. Jälgi seda, et peseksid hammaste pinnad breketitest nii kõrgemal kui madalamal. 

Söögikordade vahel ei ole hea näksida ning juua magusaid jooke. Kahe söögikorra vahel peab olema paus vähemalt kolm tundi ning janujoogiks tuleb alati valida puhast vett. Lisaks on soovituslik suud pärast iga söögikorda veega loputada. 

Ortodontilise ravi edu ei seisne ainult ortodondi töös. See on ortodondi ning patsiendi vaheline koostöö. Ortodontiline ravi ei sobi neile, kellel puudub motivatsioon oma suutervise hoidmiseks. 

Pildi allikas: Freepik

Kohe, kui inimene midagi sööb, tekib suus happerünnak (pH tase langeb), mille käigus lahustuvad hambaemailis olevad mineraalid sülje sisse. Pärast söömise lõppu hakkab suus pH tase vaikselt taastuma ning sülje sisse lahustunud mineraalid liiguvad tagasi hambaemaili sisse. Selle käigus võib algusjärgus emailikahjustus paraneda ehk remineraliseeruda. 

Kahjustunud hambapinna taastumisel on oluline roll fluoriidil, mida leidub enamikes hambapastades ning mida kasutatakse ka hambaravikabinetis laki kujul. 

Lisaks fluoriidile on oluline üle vaadata ka toidulaud ning korrigeerida toitumist hambasõbralikumaks (sh vältida näksimist!). 

Algava hambaaugu peetumiseks on vajalik ka hamba pind hoida puhtana, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka suuhügieenile. 

Kui hambaauk areneb hambaemailist sügavamale, siis ei piisa enam selle pidurdamisest ning hammas vajab kindlasti ravi. 

Pildi allikas: Freepik

Sündides ei ole lapsel suus kaariest tekitavaid baktereid, kuid sageli saab ta need esimese 12 eluaasta jooksul oma pereliikmetelt. Kaariesebakterid kanguvad edasi näiteks nakatunud inimesega sama lusikaga toitu maitstes, ühisest joogipudelist juues või väikelapse lutti oma suus puhastades. 

Lapse suu mikrofloora kujuneb välja 12. eluaastaks ning selle ajani on ta kaariesebakterile vastuvõtlik. 

Kaariesekandjateks võivad pidada end kõik inimesed, kellel on kordki elus olnud kasvõi üks hambaauk. 

Teadliku tervisekäitumisega saab kaariesesse nakatumist vältida. Siin on lapsevanemal oluline roll. Lapsele tuleb õpetada õigeid suuhügieeniharjumusi – aidata tal kaks korda päevas hambaid pesta ja viia laps regulaarselt hambaarsti juurde kontrolli. 

Pildi allikas: Freepik

Hambakatu indikaatortabletid sisaldavad kahjutuid värve, mis kokkupuutel baktereid sisaldava katuga värvivad selle ära. Värvunud katu järgi on võimalik probleemseid kohti paremini märgata ning õppida neid kohti ka paremini puhastama. 


Apteegis on müügil erinevaid indikaatortablette. Kindlasti kasuta tabletti nii, nagu on pakendil kirjas. 

Üldjoontes käib tableti kasutamine nii: 

• Pese ja niidita hambad nii nagu tavaliselt teed 
  
• Näri katutablett suus katki, liiguta süljega seda suus ringi, sülita välja 
  
• Kontrolli, kas hambad värvusid 
  
• Puhasta värvunud kohti korra veel
  

Pildi allikas: Freepik
Pildi allikas: nwpd.com.au