Kaariese peamiseks tekkepõhjuseks on halb suuhügieen, mis saab alguse kodust. Me ei päri halbu hambaid, vaid halvad suuhügieeni- ning toitumisharjumused. 

Korrektne ning regulaarne kodune suuhügieen (sh hammaste vahede puhastamine!) koos tervisliku toitumisega aitavad ära hoida hambahaiguseid. 

Geneetika võib mõjutada näiteks sülje koostist, hambumust, hammaste kuju, hambaemaili struktuuri, värvust ja paksust. Enamasti on hammaste halva tervise põhjuseks siiski meie enda harjumused (või nende puudumine). 

Pildi allikas: Freepik

Tavaliselt sõltub hambaaugu tekkimise kiirus sellest, kui palju augu tekkimist soodustavaid faktoreid inimese harjumustes esineb. 

Hambaaugu tekkimist mõjutavad näiteks: 

• Kõrge happesuse tase suus – sage happeliste toitude/jookide tarbimine, reflukshaigus 
  
• Sage hapetega kokku puutumine – näksimise järgselt tekib suus happeline keskkond 
  
• Hambaemaili tugevus ja paksus – fluoriidiga hambapasta kasutamine aitab hambaemaili muuta happerünnakutele vastupidavamaks 
  
• Hambaauk tekib enamasti kohtadesse, kust on hambaid keerulisem puhastada, näiteks hammaste vahedesse 

Hambaaugu tekkimise algstaadiumis võib märgata hamba pinnal valget laiku, mis harjamisega hamba pinnalt ei eemaldu. Selline laik võib aja jooksul areneda hambaauguks. 

Tekkinud hambaaugule võivad viidata hamba suurenenud tundlikkus kuumale ja külmale, tundlikkus magusale ning hambavalu. 

Pildi allikas: Freepik