Kui D-vitamiini tase on madal ning kaltsiumi ja fosfori ainevahetus on häiritud, on suurenenud tõenäosus kaariese ehk hambaaukude tekkeks. Madal D-vitamiini tase tõstab ka riski igemehaiguste tekkeks. 

D-vitamiini võiks toidulisandina juurde võtta kõigil kuudel, mille nimes on R-täht ehk siis septembrist aprillini. 

D-vitamiini taset saab määrata vereanalüüsiga (nt perearsti juures). Soovitatav päevane D-vitamiini annus sõltub veres mõõdetud D-vitamiini tasemest. Uuringud on näidanud, et 90% elanikkonnast saavutab normaalse D-vitamiini taseme veres, kui kõik inimesed võtaksid igapäevaselt 2000 IU-d D-vitamiini. 

Pildi allikas: Freepik

Suutervist ja tugevamat hambaemaili aitavad hoida järgmised vitamiinid ning mineraalid. 

Kaltsium aitab tugevdada hambaemaili ning seda leidub näiteks piimatoodetes, rohelistes salatilehtedes, ubades ja mandlites. 

D-vitamiin suurendab hambaemailis mineraalide tihedust ning aitab ka kaltsiumit paremini omastada. D-vitamiini saame päikese käes viibides, kuid seda on lisatud ka mõnedesse piimatoodetesse. 

C-vitamiin mängib olulist rolli hamba dentiinikihis kollageeni sünteesimisel. Rohkelt leidub seda näiteks apelsinides ja lehtkapsas. 

Fosfor aitab kaitsta ja taastada hambaemaili. Parimad fosforiallikad on valgurikkad toidud, näiteks linnuliha, kala ja munad. 

A-vitamiin mängib võtmerolli nii hammaste kui igemete tervise juures. Hambaemaili struktuuris on roll keratiinil, mille tootmiseks on vaja just A-vitamiini. Enamik A-vitamiini sisaldavatest toitudest on oranži värvi, näiteks bataat, magus melon ja porgandid. 

K-vitamiinil on oluline roll kaltsiumi sidumisel. Seda leidub näiteks brokolis ja Brüsseli kapsastes. 

Pildi allikas: Freepik

Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis. 

Täiskasvanute puhul on peamisteks krigistamise põhjusteks liigne stress ning närviline keskkond. 

Bruksismi võivad põhjustada ka tundlikkus külmale-kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jne. 

Bruksismi põhjuseks võib olla ka teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, sest kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitatav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi. 

Bruksismi sümptomiteks võivad olla: 

• Kulunud hambapinnad, hammastes praod või kild väljas 
  
• Hammaste loksumine, tundlikkus koputamisele 
  
• Lõualuu valutamine, peavalu 
  
• Hammaste krigistamine (une ajal) 
  
• Lõualuu raksumine süües 
  
• Igemed on tursunud/vohavad 
  
• Isutus
  

Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis laseb hambaarst laboris valmistada spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape), mida krigistaja peab öösiti kandma. Bruksismikape takistab hambaid öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuud õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda. 

Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest enamasti surub krigistaja oma hambaid kokku ka päevasel ajal, kui ta kapet ei kanna. 

Seega on hambakaitse (kape) üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda. 

Pildi allikas: Freepik