Hambatarkuste blogist leiad suutervise-teemalist lugemist. 
Selleks, et blogipostituste vahel paremini orienteeruda, võid kasutada märksõnu, mille leiad siit ⬇️ 

Mida kujutab endast soodapesu/pärlipesu?

Soodapesu ei ole hammaste valgendamine. 


Soodapesu käigus juhitakse hammastele suruõhu ja vee juga, milles sisalduvad naatriumvesinikkarbonaadi ehk soodagraanulid eemaldavad hammastelt pigmendi, katu ning hammaste vahele kinni jäänud toiduosakesed. Enamasti on eelnevalt vajalik ka mineraliseerunud katu ehk hambakivi eemaldamine, pärast mida poleeritakse hambad soodapesuga jäänuk-katust ja pigmendist puhtaks. Pigmendi eemaldamise käigus taastatakse hammaste naturaalne toon, mis mõningatel juhtudel annab visuaalselt valgendava efekti. 


Soodapesu käigus pestakse maha ka hambaid kattev ja kaitsev süljekiht, mis taastub paari-kolme tunniga. Soovituslik on parima tulemuse saavutamiseks järgmise 24 tunni jooksul mitte suitsetada ega tarbida pigmendirikkaid toite-jooke. 

Mõnel juhul piisab naeratuse värskendamiseks just soodapesust. Hambaid saab heledamaks muuta ka keemilise valgendamisega. Raskematel juhtudel on hammaste värvi muutmiseks vaja kasutada laminaate või kroone. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Koduste vahenditega hammaste valgendamine – väljamõeldis või hoopis võimalik?

Internetis otsides võib leida väga mitmeid kodus hammaste valgendamise meetodeid. See, et keegi on selle meetodi internetti kirja pannud ning et valgendamiseks kasutatav vahend on looduslik, ei tähenda veel seda, et selline meetod hammaste valgendamiseks oleks kuidagi tervislik või hambaid mitte kahjustav. Enamik inimesi soovib valgemat naeratust ning sellised kodused meetodid tunduvad eriti ahvatlevad, kui valgendamiseks vajalikud vahendid on köögis kohe käepäraselt võtta. Kahjuks võivad sellised valgendamise meetodid teha hammastele rohkem kahju kui kasu. 

Kodused toiduained: Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidrunid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda). Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame ilma mõjuva põhjuseta (nagu seda on valgendamine, mis on vaid esteetilise tulemuse saamiseks) hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha “pesta” ning sellega hambaid tundlikuks saada.

Abrasiivsed ained: Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei ole näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi… efektiivsed. Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades “maha pesta”, siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad kui terved emailikahjustuseta hambad.

Vürtsid ja õlid: Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada kurkumit või näiteks kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust.

Aga kui ma ikkagi tahan hambaid valgendada?

Parim viis hambaid valgena hoida on nende järgnevate tervislike harjumuste kujundamine:
✨ Pese hambaid kaks korda päevas kahe minuti jooksul (2 x 2 min)
✨ Kasuta valgendavat hambapastat (pakendil olevate juhiste järgi või mitte kauem kui 6 nädalat järjest)
✨ Puhasta üks kord päevas ka hammaste vahesid
✨ Piira toiduaineid, mis võivad hammastele jätta pigmenti, näiteks kohv, tee, punane vein
✨ Ära suitseta ega kasuta tubakatooteid
✨ Külasta regulaarselt hambaarsti kontrolliks ning hammaskonna puhastamiseks

Kui soovid hambaid valgendada mingi kindla meetodi või tootega, siis pea enne alustamist nõu oma hambaarstiga. Valgendamine ei toimi kõikidel hammastel, näiteks hammastel millel on suured täidised (hambad jäävad laigulised) või proteesid (kroonid, laminaadid). Hambaarst oskab soovitada sinu jaoks sobiva hammaste valgendamise meetodi. Meetodeid on erinevaid, samuti on olemas ka variandid koduseks hammaste valgendamiseks. Mõistlik on kasutada hambaarsti soovitatud viise, mitte ise kodus katsetada meetodeid, mille keegi internetis on lihtsalt kirja pannud. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Oil pulling – kas viis hammaste valgendamiseks?

Viimastel aastatel on internetis populaarsust kogunud oil pulling, millele omistatakse suuri kasusid kogu tervisele. Väidetakse, et õli suus ringi loputamine valgendab hambaid, parandab suutervist ning ka üldtervist. 

Oil pulling on Indias ja Aasia lõunaosas olnud traditsioonilise rahvameditsiini osa juba sajandeid. Protseduur kujutab endast supilusikatäie toiduõli suus ringi loputamist. Kasutatakse näiteks seesami-, oliivi-, päevalille-, kookosõli. Õli loputatakse suus ringi umbes 5 kuni 20 minutit.

Hetkel puuduvad teaduslikud uuringud, mis näitaksid oil pullingu mõju kaariese vähendamisele, hammaste valgendamisele ega suu- või üldtervise parandamist. Hea suutervise hoidmiseks tuleb hambaid pesta kaks korda päevas kahe minuti jooksul (2 x 2 min) fluoriidiga hambapastaga ning puhastada kord päevas ka hammaste vahesid. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Miks muudavad hambad värvi?

Hammas võib muuta värvi mitmel põhjusel.

Hammas võib muuta värvi näiteks: 
  • Trauma järgselt (nt kukkumise tagajärjel või löögist vastu hammast) 
  • Ortodontilise ravi järgselt, kui hambale on rakendatud liiga tugevaid ortodontilisi jõude 
  • Juureravi järgselt 
Trauma või ortodontilise ravi järgselt on hambanärv kahjustada saanud kukkumise, löögi või tugeva jõu tagajärjel. Aja jooksul muudab hammas oma värvi, muutudes sinakas-halliks. Kui hambanärv on surnud, siis vereringe hamba sees katkeb ja verevalgud põhjustavad hamba sisemise värvimuutuse. Sellisel juhul tuleb teha hambale kõigepealt juureravi ja seejärel valgendatakse hammast hambasiseselt (ning vajadusel ka väljastpoolt), et taastada hamba värv. 

Hammas võib värvuda ka siis, kui hambale on eelnevalt juba juureravi tehtud, kuid närvikude on juurekanalist osaliselt eemaldamata jäänud. Sellisel juhul tuleb kõigepealt üle hinnata vana juureravi. Vajadusel tuleb teha uus juureravi ja alles siis, kui see on olnud edukas, saab hammast valgendada hambasiseselt. Tumenenud hambale on võimalik lõplik viimistlus anda ka sobiva valguskõvastuva täidise, laminaadi või krooniga. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks