Kandidiaas (ehk kandidoos, soor) on pärmseente liigse vohamise tulemusel tekkiv seisund, mis võib haarata nahka, küüsi, suud, söögitoru, sooletrakti või väliseid suguelundeid. 

Candida albicansi esineb suuõõnes ilma sümptomiteta umbes ühel inimesel kolmest. Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis, kui organismi vastupanuvõime langeb ja bakterite ning seente vaheline tasakaal häirub. Seega, seeninfektsioon on kudede vastupanuvõime languse või organismi üldseisundi halvenemise märgiks. 

Candida albicansi vohamist suus soodustavad diabeet, hormoonravi, halvasti sobivad hambaproteesid, suitsetamine ning vähene süljeeritus. Suu kandidiaas põhjustab paha maitset suus, iseloomulikud on ka valge katuga kaetud keel, limaskestade kipitus, punetus ning põletav tunne suus. Candida albicans võib põhjustada ka haavandit suunurgas. 

Suu kandidiaasi ravi määrab arst. Raviks on kasutusel seentevastase toimega suuveed, suus lahustuvad tabletid, ka suu limaskestale määritavad kreemid. Vajadusel võetakse ka tablette. 

Pildi allikas: Freepik

• Kasuta pehmet hambaharja. Kõvad hambaharjad võivad kahjustada hambaid ja igemeid. 
• Hambapesuks vajalik hambapasta kogus on kõigest hernetera suurune. 
• Selleks, et soovituslik hambapesule kuluv aeg lõbusamalt mööduks, pane taustaks mängima 2-minutiline muusikapala. 
• Hoia hambaharja 45-kraadise nurga all, et harjased ulatuksid ka igemeid puhastama. 
• Pese õrnalt ringjate liigutustega. Elektrilist hambaharja hoia iga hamba peal 3 sekundit paigal. 
• Pese puhtaks kõik 6 sektorit: seesmised-, välimised- ja mälumispinnad nii üla- kui alalõuas. 
• Ära unusta pesta esimeste hammaste sisemist ehk suulaepoolset pinda. 
• Vajadusel pese ka keelt, et vähendada bakterite hulka suus. 
• Sülita hambapasta välja, aga ära loputa, et hambapasta toime saaks suus kauem mõjuda. 
• Alusta otsast peale! Pese hambaid iga päev 2 korda päevas ja kasuta hambaniiti vähemalt kord päevas. Külasta hambaarsti kord aastas, et ennetada probleeme ja muretult naeratada!

Pildi allikas: Freepik

Aftid võivad olla ümmarguse või ovaalse kujuga ja tekkida peaaegu kõikjal suuõõnes – huulte sisepinnal, suulael või keelel ja selle ümbruses. 

Aftid tekivad tüüpiliselt punetava alana. Seejärel muutuvad need haavanditeks, mis on kaetud helehalli katuga ja mida ümbritseb punetav ala. 

Paranemise aeg võib ulatuda mõnest päevast mitme nädalani ning haavandiepisoodide vaheline aeg võib varieeruda päevadest kuni kuudeni. 

Tavaliselt püsivad aftid 4...7 päeva ja korduvad 2...6 korda aastas. 

Aftide põhjus on teadmata. 


Aftide tekkeks võib olla geneetiline eelsoodumus, samuti võib põhjus olla seotud suusisese traumaga (nt hambaravi, murdunud hamba terav pind, liiga tugev hammaste harjamine). Mitmed aftide tekke riskitegurid on seotud stressiga. 

Aftide põhilised sümptomid on põletustunne, kipitus ja valu suus, mis sageli süvenevad rääkimise, söömise ja joomise ajal (eriti kuuma või vürtsika toidu ja happeliste jookide puhul). Seda põhjustavad suuõõnes paiknevad tundlikud närvilõpmed. Tavaliselt on need limaskesta all hästi kaitstud, kuid aftide korral puutuvad need otseselt kokku ärritajaga. 

Valu suus on kõige tugevam haavandi moodustumisele vahetult järgnevate päevade jooksul ja see väheneb haavandi paranedes. 

Kui aftid püsivad üle kümne päeva või haaravad suurema piirkonna, pidage nõu hambaarsti või arstiga. Aftid võivad olla ka muude tõsiste terviseprobleemide sümptomiks. 

Pildi allikas: Freepik
Pildi allikas: Wikipedia

Tasakaalustatud ja normikohane lihastöö tagab keele õige puhkeasendi, õige neelamismustri ning suu suletud asendi puhkeolekus. 

Nii keele õigel puhkeasendil, neelamismustril kui ka ninahingamisel on väga oluline roll laste näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse arengus, mis omakorda mõjutavad oluliselt inimese unekvaliteeti. 

Müofunktsionaalset teraapiat vajavad inimesed, kellel esineb: 

• Suuhingamine või pidevalt paokil huuled 
  
• Norskamine või nohisemine magades 
  
• Keele vale puhkeasend (suupõhjas, hammaste vahelt väljas) 
  
• Keelekidasus või keele liikuvuse häired 
  
• Erinevad hambumushäired (ruumipuudus hambakaartes, lahihambumus) 
  
• Hammaste krigistamine 
  
• Pöidla, sõrmede või keele imemine 
  
• Lõualiigestega seotud häired (naksumine, valu, ragin, suu avamise piiratus) 
  

Suu kaudu hingamine võimaldab jahedal, mustal ning niisutamata õhul kahjustada hingamisteid, kuivatades suu limaskesta ja soodustades seega hambahaiguste teket. Suuhingamine võib põhjustada töö- ja keskendumisvõime langust ning näokolju arenguhäireid lastel. Aastatepikkune suuhingamine toob kaasa pika ja kitsa näokolju, kitsad ninakäigud ning vähearenenud alalõualuu, mis omakorda soodustavad uneapnoe teket. 

Alalõualiiges on inimese kõige sagedamini töös olev liiges, mis ööpäeva jooksul liigub hinnanguliselt 2000 korda – kõnelemisel, mälumisel, neelamisel ja norskamisel. Liigese ülekoormust võivad põhjustada hammaste krigistamine, hambumushäired, aga ka emotsionaalne pingeseisund, närimiskummi pidev mälumine. 

Keelekidasus hoiab keelt tugevamini suupõhjas kinni ning takistab keele õige puhkeasendi kujunemist ning keele korrektset funktsioneerimist. Kuna keel ei saa vabalt suus ringi liikuda, ei saa ta puhastada ka hambaid toiduosakestest, mis võib põhjustada hammaste kiirema lagunemise. Samuti takistab keelekidasus eakohase artikulatsiooni arengut (häälikute moodustamine), õiget keele liikumist neelamisel ja kurnab ülemäära lõualiigeseid. 

Pildi allikas: Freepik