Inimesel on kaks alalõualiigest, mis ühendavad alalõualuu koljuga. Need liigesed aitavad suud avada ja sulgeda näiteks rääkimisel, söömisel ja haigutamisel. 

Alalõualiigese piirkonnas võib valu tekkida mitmel põhjusel. Üks valu võimalikest põhjustest on hammaste tugev kokku surumine või krigistamine. Need sümptomid võivad esineda nii koos kui eraldi, päeval stressirohkemas olukorras või öösel magades. 

Krigistamisele või hammaste kokku surumisele viitavad: 

• Hammaste kulunud pinnad 
  
• Hambad on katki või neist on murdunud kilde 
  
• Hambad on tundlikumad 
  
• Valu või valulikkus näopiirkonnas 
  
• Väsimus või pinge alalõualiigeses 
  
• Kõrvavalu (aga kõrvadega probleeme ei ole) 

Alalõualiigese valu võivad põhjustada ka probleemid hambumuses. Hambumuseks nimetatakse asendit, millesse jäävad üla- ja alakaare hambad suu sulgemisel. Probleemid hambumuses võivad olla näiteks puuduv hammas või hammaste vale asend. Muutused hambumuses võivad tekitada olukorra, kus alalõualiigest ümbritsevad lihased peavad hammaste kokku liigutamiseks tegema rohkem tööd ning ajapikku võib see hakata põhjustama valu. 

Alalõualiigese valu võib põhjustada näiteks sage nätsu närimine. Seda olukorda võib võrrelda raskuse tõstmisega. Mitmete korduste järel võivad lihased muutuda valulikuks. 

Kui kahtlustad, et peavalu võib olla hammastega seotud, siis konsulteeri oma hambaarstiga. Hambaarst saab hambalaborist tellida spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape).

Alalõualiigese valudest vabanemiseks võid alustada näiteks nendest sammudest: 

• Ära näri küüsi, huuli, põski või teisi esemeid nagu nt pastakad, pliiatsid. 
  
• Kui sa räägid palju telefoniga, siis proovi kasutada valjuhääldit või mõnda teist hands-free süsteemi, mida ei saa suruda vastu pead. 
  
• Ära liialda nätsu närimisega. 
  
• Väldi kõvade ja nätskete toitude närimist, mis võib tekitada lõuale lisakoormust. Suurte ampsude asemel lõika toit väiksemateks ampsudeks. 
  
• Kõige tähtsam: Puhkeolekus on alalõug vabalt ning hambad ei hammusta kokku – jälgi seda! 
  

Pildi allikas: Freepik

Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis. 

Täiskasvanute puhul on peamisteks krigistamise põhjusteks liigne stress ning närviline keskkond. 

Bruksismi võivad põhjustada ka tundlikkus külmale-kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jne. 

Bruksismi põhjuseks võib olla ka teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, sest kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitatav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi. 

Bruksismi sümptomiteks võivad olla: 

• Kulunud hambapinnad, hammastes praod või kild väljas 
  
• Hammaste loksumine, tundlikkus koputamisele 
  
• Lõualuu valutamine, peavalu 
  
• Hammaste krigistamine (une ajal) 
  
• Lõualuu raksumine süües 
  
• Igemed on tursunud/vohavad 
  
• Isutus
  

Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis laseb hambaarst laboris valmistada spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape), mida krigistaja peab öösiti kandma. Bruksismikape takistab hambaid öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuud õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda. 

Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest enamasti surub krigistaja oma hambaid kokku ka päevasel ajal, kui ta kapet ei kanna. 

Seega on hambakaitse (kape) üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda. 

Pildi allikas: Freepik