Koduste vahenditega hammaste valgendamine? Väljamõeldis või hoopis võimalik?
Internetis otsides võib leida väga mitmeid kodus hammaste valgendamise meetodeid.
See, et keegi on selle meetodi internetti kirja pannud ning et valgendamiseks kasutatav vahend on looduslik, ei tähenda veel seda, et selline meetod hammaste valgendamiseks oleks kuidagi tervislik või hambaid mitte kahjustav. Kahjuks võivad sellised valgendamise meetodid teha hammastele rohkem kahju kui kasu.
Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidurnid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda).
Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha "pesta" ning sellega hambaid tundlikuks saada.
Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi... efektiivsed.
Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades "maha pesta", siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad, kui terved emailikahjustuseta hambad.
Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada vürtse või õlisid – näiteks kurkumit või kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust.
Pildi allikas: Freepik
Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidurnid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda).
Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha "pesta" ning sellega hambaid tundlikuks saada.
Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi... efektiivsed.
Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades "maha pesta", siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad, kui terved emailikahjustuseta hambad.
Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada vürtse või õlisid – näiteks kurkumit või kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust.
Pildi allikas: Freepik