Hambatarkuste blogist leiad suutervise-teemalist lugemist. 
Selleks, et blogipostituste vahel paremini orienteeruda, võid kasutada märksõnu, mille leiad siit ⬇️ 

Kõige esimene hambaarsti külastus

Kõige esimene hambaarstikülastus võiks toimuda enne lapse kolmeaastaseks saamist. Väga eksitav on arvamus, et piimahambaid ei pea hoidma ja ravima, sest need ju vahetuvad. Terved piimahambad loovad koha ja keskkonna jäävhammastele. 

Lapse hambaid pestes tuleb neid ka uurida. Kui märkate hammastel värvimuutust või täppe, mis pesemisel maha ei tule, siis tuleb pöörduda hambaarsti juurde. 

Kõige esimene visiit hambaarsti juurde peaks olema lapsele meeldiv kogemus. Esimesel visiidil tutvutakse arsti, kabineti ja hambaravitooliga, et edaspidine koostöö kulgeks hirmuta. Samuti vaadatakse esimesel visiidil hambad lihtsalt üle. 

Vältima peab olukorda, kus esimest korda jõuab laps hambaarsti vastuvõtule alles siis, kui hambas on juba auk või veel hullem – hammas juba valutab. 

"Ära karda, hambaarst ei tee haiget" või "See ei ole valus" – selline lohutamine eeloleva hambaarstivisiidi ees tekitab lapses hambaarsti ees hoopis hirmu. Lapsele võiks rääkida hambaarsti juurde minekust näiteks nii, et "Kõik käivad aeg-ajalt hambaarstile hambaid näitamas, lähme ka". Kindlasti ei tohi lapse kuuldes rääkida enda või kellegi teise ebameeldivast hambaarstikogemusest ega hirmutada puurimise või süstijutuga. 

Ära unusta tuua last kord aastas hambaarsti juurde, et aidata kujundada regulaarselt hambaarsti juures käimise harjumust. Laste hambaravi on kuni lapse 19-aastaseks saamiseni Tervisekassa lepingupartnerite juures tasuta. Kontrollige alati üle, et valitud hambaarstil oleks leping Tervisekassaga. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kuidas saada üle hirmust hambaarsti ees?

Kartust ja hirmu hambaarsti külastuse ees ravib kõige paremini sinna minek, mitte olukorra vältimine. Pidev ebameeldiva olukorra edasi lükkamine pigem süvendab hirmutunnet ning muidugi ka hambaprobleeme. 

Hambaarsti juures tuleks käia regulaarselt vähemalt kord aastas. Selle aja jooksul ei teki üldiselt suus väga suuri muutusi ning kui kõik on kontrolli all, siis on ka visiit lühem ja kergem. 

Sagedasemad hirmud või ebameeldivad hambaraviga seotud aistingud: 
  • Hirm süstimise ees 
  • Puurimise hääl 
  • Valu protseduuride ajal 
  • Klaustrofoobiatunne hambaravitoolis olles 
  • Hirm lämbumise ees 
  • Häbitunne 
Juba visiiti kokku leppides võib oma hirmust teada anda, nii saab arst visiiti paremini planeerida. 

Hirmutunnet aitab vähendada hambaarstiga hea kontakti saavutamine. Selleks tuleks leida just endale sobiv hambaarst, kelle kätte end usaldada. 

Hambaarsti juurde minekuks võib kaasa kutsuda hea sõbra või lähedase, kelle juuresolekul tunnete end turvaliselt. See võib aidata esmasest hirmust üle saada ning kui hambaarstiga klapite, siis ongi hirm seljatatud. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks