Gaseeritud ehk karboniseeritud jookides on süsihape, millest hamba kudede kahjustamiseks enamasti üksi ei piisa. 

Jookidesse lisatakse erinevaid lisaaineid, mis võivad selle pH-d muuta happelisemaks ning suurendada seeläbi hammaste erosiooni. 

Mõõdukal tarbimisel ei kahjusta gaseeritud vesi hambaid. 

Hambaemaili kahjustumisele võivad viidata hammaste tundlikkuse suurenemine ja värvimuutused. Selliste kaebuste tekkimisel pea nõu oma hambaarstiga. Vajadusel tuleb gaseeritud jookide tarbimise harjumusi muuta. 

Pildi allikas: Freepik

Inimeste valulävi on väga erinev ning seega tundlikul ja tundlikul hambal on suur vahe. 

Hammaste tundlikkust saab mõnikord vähendada spetsiaalse hambapasta ja suuveega. 

Kui valu ja tundlikkus hakkavad sagenema ning kestavad pikemalt kui vaid mõne sekundi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole, kes uurib täpsemalt välja, mis põhjustab hammastes valulikkust ja leiab murele parima lahenduse. 

Suve alguses sageneb hammaste tundlikkuse suurenemine, sest toidulauale on jõudnud rohkem marju ja puuvilju. 

Tänapäeval on populaarne tervislik toitumine rohkete smuutide, mahlade, marjade, puuviljade ning salatite söömisega. Peab olema ettevaatlik, sest happelised toidud ja joogid lahustavad hambaemaililt kaitsvad mineraalained välja ning tekitavad hamba pinnal erosiooni. See väljendub väikeste tundlike lohukestega hamba mälumispinnal. 

Selleks, et hambad ei muutuks tundlikuks: 

• Janujoogiks eelista vett 
• Proovi vältida pidevat happerünnakut oma suus ning pea söögikordade ja näksimiste vahel paari-kolmetunniseid pause 
• Lase oma hammastel puhata 

Ühtset ning kuldset reeglit tundlike hammaste raviks ei ole. Esmalt tasub proovida tundlikele hammastele spetsiaalselt mõeldud hambapastasid ja suuvett. Tulemuse saavutamiseks on neid vaja tarvitada regulaarselt pikema aja vältel (nädalaid või isegi kuid). Kui hambapastast ei ole abi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole. 

Pildi allikas: Freepik

Tavaliselt sõltub hambaaugu tekkimise kiirus sellest, kui palju augu tekkimist soodustavaid faktoreid inimese harjumustes esineb. 

Hambaaugu tekkimist mõjutavad näiteks: 

• Kõrge happesuse tase suus – sage happeliste toitude/jookide tarbimine, reflukshaigus 
  
• Sage hapetega kokku puutumine – näksimise järgselt tekib suus happeline keskkond 
  
• Hambaemaili tugevus ja paksus – fluoriidiga hambapasta kasutamine aitab hambaemaili muuta happerünnakutele vastupidavamaks 
  
• Hambaauk tekib enamasti kohtadesse, kust on hambaid keerulisem puhastada, näiteks hammaste vahedesse 

Hambaaugu tekkimise algstaadiumis võib märgata hamba pinnal valget laiku, mis harjamisega hamba pinnalt ei eemaldu. Selline laik võib aja jooksul areneda hambaauguks. 

Tekkinud hambaaugule võivad viidata hamba suurenenud tundlikkus kuumale ja külmale, tundlikkus magusale ning hambavalu. 

Pildi allikas: Freepik