• Alkohol kuivatab suu limaskesti 
  
• Jää närimine lõhub hambaid 
  
• Suhkur on bakteritele energiaallikaks ning põhjustab happerünnaku 
  
• Happed tsitruselistes nõrgestavad hambaemaili 
  
• Vein ja tume õlu tekitavad hammastele pigmenti 
  
• Mitmed alkohoolsed joogid on happelised ning aitavad kaasa hambaemaili lahustumisele 
  

Mida saan ise teha? 

• Võta vett vahele 
  
• Kasuta joogikõrt 
  
• Süljeerituse suurendamiseks näri närimiskummi 
  
• Vaheta toonik vee vastu 
  
• Pärast joogi tarbimist oota 30 minutit enne hammaste pesemisega alustamist 
  

Ohutu kogus alkoholi on null. 

Alkoholitarvitamine mõjutab nii füüsilist kui vaimset tervist. Mida rohkem alkoholi tarvitada, seda suurem on risk erinevate haiguste tekkeks. 

Paljud alkoholiga seotud terviseprobleemid kujunevad välja märkamatult ja aastatega. Et tulevikus oleks terviseprobleeme vähem, on alati mõtet alkoholitarvitamist vähendada. 

Rohkem infot leiad www.alkoinfo.ee. 

Pildi allikas: Freepik

Kaariese peamiseks tekkepõhjuseks on halb suuhügieen, mis saab alguse kodust. Me ei päri halbu hambaid, vaid halvad suuhügieeni- ning toitumisharjumused. 

Korrektne ning regulaarne kodune suuhügieen (sh hammaste vahede puhastamine!) koos tervisliku toitumisega aitavad ära hoida hambahaiguseid. 

Geneetika võib mõjutada näiteks sülje koostist, hambumust, hammaste kuju, hambaemaili struktuuri, värvust ja paksust. Enamasti on hammaste halva tervise põhjuseks siiski meie enda harjumused (või nende puudumine). 

Pildi allikas: Freepik

Kohe, kui inimene midagi sööb, tekib suus happerünnak (pH tase langeb), mille käigus lahustuvad hambaemailis olevad mineraalid sülje sisse. Pärast söömise lõppu hakkab suus pH tase vaikselt taastuma ning sülje sisse lahustunud mineraalid liiguvad tagasi hambaemaili sisse. Selle käigus võib algusjärgus emailikahjustus paraneda ehk remineraliseeruda. 

Kahjustunud hambapinna taastumisel on oluline roll fluoriidil, mida leidub enamikes hambapastades ning mida kasutatakse ka hambaravikabinetis laki kujul. 

Lisaks fluoriidile on oluline üle vaadata ka toidulaud ning korrigeerida toitumist hambasõbralikumaks (sh vältida näksimist!). 

Algava hambaaugu peetumiseks on vajalik ka hamba pind hoida puhtana, seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka suuhügieenile. 

Kui hambaauk areneb hambaemailist sügavamale, siis ei piisa enam selle pidurdamisest ning hammas vajab kindlasti ravi. 

Pildi allikas: Freepik

Sündides ei ole lapsel suus kaariest tekitavaid baktereid, kuid sageli saab ta need esimese 12 eluaasta jooksul oma pereliikmetelt. Kaariesebakterid kanguvad edasi näiteks nakatunud inimesega sama lusikaga toitu maitstes, ühisest joogipudelist juues või väikelapse lutti oma suus puhastades. 

Lapse suu mikrofloora kujuneb välja 12. eluaastaks ning selle ajani on ta kaariesebakterile vastuvõtlik. 

Kaariesekandjateks võivad pidada end kõik inimesed, kellel on kordki elus olnud kasvõi üks hambaauk. 

Teadliku tervisekäitumisega saab kaariesesse nakatumist vältida. Siin on lapsevanemal oluline roll. Lapsele tuleb õpetada õigeid suuhügieeniharjumusi – aidata tal kaks korda päevas hambaid pesta ja viia laps regulaarselt hambaarsti juurde kontrolli. 

Pildi allikas: Freepik

Kui esimesed närimiskummid arvatakse olevat kõvenenud puuvaigust, siis tänapäeval on nätsud valmistatud enamasti sünteetilisest kummist. 

Sage nätsu närimine võib meie tervisele osutuda hoopis kahjulikuks. 

Nätsu närimisel neelame alla ka õhku, mis võib põhjustada kõhuvalu ning puhitust. Närimine saadab kehale signaali, et on aeg toitu seedima hakata, kuid ilma toiduta tekitab närimine vaid maohapete ületootmist. 

Nätsud võivad sisaldada suhkruid, mis aitavad kaasa kaariese ehk hambaaukude tekkele. Suhkruvabades närimiskummides võib leida happelisi maitsetekitajaid, mis koos närimisliigutustega aitavad kaasa hammaste kulumisele. 

Närides nätsu pigem ühe suu poolega võivad tekkida kaebused alalõualiigeses. Alalõua toetavad lihased võivad ühe suu poolega närimise tulemusel minna tasakaalust välja ning selle tulemusel tekivad alalõualiigese või näo piirkonda valud. 

Nätsu närimine ei ole lahendus halva hingeõhu vastu – see ainult peidab seda. Halva hingeõhu vastu aitab korrektne ravi, sõltuvalt sellest, kas põhjus peitub suus või probleemides seedeelundkonnas. 

Suhkruvabades närimiskummides kasutatavad suhkuralkoholid on suures koguses tarbimisel kõhtu lahtistava toimega. Sellest tulenevalt võib liigne nätsu närimine põhjustada ka kõhuvaevusi ning kõhulahtisust. 

Pildi allikas: Freepik

Üks põhjus, miks e-sigareti kasutamine võib kaasa aidata suuremale hambaaukude tekkeriskile, on aurustuva vedeliku suhkrusisaldus ja viskoossus, soodustades sisse hingates selle hammaste külge kleepumist. 

Veipimisel tekkiv aerosool muudab suu mikrobioomi, muutes selle kaariest tekitavate bakterite kasvuks sobilikumaks. 

Veipimine soodustab kaariese teket selleks ebatavalistes piirkondades. Näiteks on märgatud suurenenud kaariese teket esihammaste lõikeservades, mis omakorda mõjutab naeratuse esteetilisust. 

Pildi allikas: Freepik

Tavaliselt sõltub hambaaugu tekkimise kiirus sellest, kui palju augu tekkimist soodustavaid faktoreid inimese harjumustes esineb. 

Hambaaugu tekkimist mõjutavad näiteks: 

• Kõrge happesuse tase suus – sage happeliste toitude/jookide tarbimine, reflukshaigus 
  
• Sage hapetega kokku puutumine – näksimise järgselt tekib suus happeline keskkond 
  
• Hambaemaili tugevus ja paksus – fluoriidiga hambapasta kasutamine aitab hambaemaili muuta happerünnakutele vastupidavamaks 
  
• Hambaauk tekib enamasti kohtadesse, kust on hambaid keerulisem puhastada, näiteks hammaste vahedesse 

Hambaaugu tekkimise algstaadiumis võib märgata hamba pinnal valget laiku, mis harjamisega hamba pinnalt ei eemaldu. Selline laik võib aja jooksul areneda hambaauguks. 

Tekkinud hambaaugule võivad viidata hamba suurenenud tundlikkus kuumale ja külmale, tundlikkus magusale ning hambavalu. 

Pildi allikas: Freepik