Mis on hambaimplantaadid?

Implantaadid võivad moodustada ka toe mahukale mitte-eemaldatavale proteesile (sillale) või eemaldatavale proteesile, kui suus ei ole enam piisavalt oma hambaid. 

Kirurgilise operatsiooni abil paigaldatakse lõualuusse implantaat (tavaliselt kohaliku tuimastusega), mida võib käsitleda tehisjuurena. Järgmise etapi ajal paigaldatakse pealisehitus (suus näha olev hambaprotees). 

Implantaadimaterjalina kasutatakse titaani. 

Koostöös hambaarstiga valitakse vastavalt suuõõne seisundile ja soovitud funktsioonile implantaatide tüüp ja arv. Tänapäeval on hambaravis enim levinud implantaadivormiks kruvid, mis on 3...4 mm läbimõõduga ja 7...15 mm pikad. 

Implantaatravi on otstarbekas, kui: 

• Ei taheta lihvida terveid naaberhambaid sildproteesi valmistamiseks 
• Muidu oleks hammaste asendamine võimalik ainult suust eemaldatava proteesiga 
• Esteetilist tulemust pole ilma kunstjuureta võimalik saavutada 
• Eemaldatav protees või täisprotees ei püsi suus ilma implantaadikinnituseta 

Millised on implantatsiooniga seotud ohud? 

• Luus kulgeva närvi (kolmiknärvi) võimalik vigastamine – vigastuse või isegi läbilõikamise tagajärjeks on osaline või täielik tuimustunne (tuimastussüsti mõjule sarnane) alahuule/alalõua sellel poolel, kus närvikahjustus tekkis 
• Ülalõualuu puhul võib kirurgiline puur või implantaat kahjustada põskkoopa põhja 

Milline on asetatud hambaimplantaadi prognoos? On tõestatud, et reeglina luustuvad implantaadid probleemideta. Pikaajalised probleemid tulenevad pigem suutervisest. 

Implantaadikaotus – eriti implantaadi pikema kandmise korral – on sageli seotud ebapiisava suuhügieeniga, tihti on need aga individuaalsed tegurid (suitsetamine) või patsiendi üldtervislikud muutused, mis võivad põhjustada implantaadikaotuse. 

Pildi allikas: Freepik