Hambatarkuste blogist leiad suutervise-teemalist lugemist. 
Selleks, et blogipostituste vahel paremini orienteeruda, võid kasutada märksõnu, mille leiad siit ⬇️ 

Millal peaksin kasutama närimiskummi?

Närimiskummi ehk nätsu närimine paneb sülje voolama ja aitab kiirelt suu pH taastada.

Närimiskummi võiks kasutada pärast iga söögikorda ning seda 5...10 minutit. 

Liigne närmiskummi kasutamine koormab alalõualiigest. 

Närimiskumm ei asenda hammaste pesemist, sest selle mehaanilise puhastuse võime on vähene. 

Väga hea kaariese vastase toimega on ksülitooli sisaldavad nätsud.

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Sage nätsu närimine võib tekitada probleeme

Inimesed on nautinud mitmesuguste kummilaadsete ainete närimist juba tuhandeid aastaid. 

Kui esimesed närimiskummid arvatakse olevat kõvenenud puuvaigust, siis tänapäeval on nätsud valmistatud enamasti sünteetilisest kummist. 

Sage nätsu närimine võib meie tervisele osutuda hoopis kahjulikuks. 

Nätsu närimisel neelame alla ka õhku, mis võib põhjustada kõhuvalu ning puhitust. Närimine saadab kehale signaali, et on aeg toitu seedima hakata, kuid ilma toiduta tekitab närimine vaid maohapete ületootmist. 

Nätsud võivad sisaldada suhkruid, mis aitavad kaasa kaariese ehk hambaaukude tekkele. Suhkruvabades närimiskummides võib leida happelisi maitsetekitajaid, mis koos närimisliigutustega aitavad kaasa hammaste kulumisele. 

Närides nätsu pigem ühe suu poolega võivad tekkida kaebused alalõualiigeses. Alalõua toetavad lihased võivad ühe suu poolega närimise tulemusel minna tasakaalust välja ning selle tulemusel tekivad alalõualiigese või näo piirkonda valud. 

Nätsu närimine ei ole lahendus halva hingeõhu vastu – see ainult peidab seda. Halva hingeõhu vastu aitab korrektne ravi, sõltuvalt sellest, kas põhjus peitub suus või probleemides seedeelundkonnas. 

Suhkruvabades närimiskummides kasutatavad suhkuralkoholid on suures koguses tarbimisel kõhtu lahtistava toimega. Sellest tulenevalt võib liigne nätsu närimine põhjustada ka kõhuvaevusi ning kõhulahtisust. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Kunstlikud magusained ja nende mõju suutervisele

Kunstlikud magusained on suhkruasendajad, mis on maitselt suhkrust palju magusamad, kuid ei tõsta toidu kaloraaži. Sellel põhjusel lisatakse neid erinevatesse toitudesse, mida inimesed muidu suure kaloraaži tõttu väldiksid. 

Kunstlike magusainete toite nimetatakse sageli "dieet"-versioonideks või "suhkruvabadeks". 

Sagedamini kasutuses olevad kunstlikud magusained: 
  • Sahhariin 
  • Aspartaam 
  • Kaaliumatsesulfaam 
  • Sukraloos 
  • Advantaam 
  • Neotaam 
  • Ksülitool 
Kunstlikud magusained ei ole suhkrud, sellepärast ei saa bakterid neid tarbida ning toota happeid, mis viivad kaariese tekkele. Seda arvesse võttes peetakse kunstlikke magusaineid hammastele ohutumaks kui suhkrut. 

See ei tähenda, et toidud, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, oleksid suutervisele täiesti ohutud. 

Toidud ja joogid, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, sisaldavad maitse paremaks muutmiseks tihti ka rohkelt happeid. Sidrun-, viin- ja fosforhapped võivad kergesti kahjustada hambaemaili. 

Üks suutervist mitte kahjustav kunstlik magusaine on ksülitool. Uuringud on näidanud, et ksülitool ei ole hammastele ega igemetele ohtlik. Lisaks aitab ksülitool vähendada ka kaariese teket. 

Ksülitool suurendab sülje tootmist, mis on keha loomulik viis suus olevate bakterite hulga vähendamiseks, lisaks neutraliseerib sülg ka bakterite toodetud või toidu/joogiga suhu sattunud happeid. Sellepärast lisatakse ksülitooli ka närimiskummidesse, mida soovitatakse närida pärast iga söögikorda. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks