Levinud on arvamus, et raseduse ajal naise hambad lagunevad. Enamasti on põhjus hoopis selles, et enne rasedust on hambad jäänud ravimata ning raseduse ajal hambaarstile pöördudes tulevad välja vanad probleemid, millel puudub seos rasedusega. 

Hambaarsti tuleb rasedusest kindlasti teavitada, et oleks võimalik hinnata sinu suutervise olukorda ning panna paika parim raviplaan.

Raseduse ajal on parim aeg hambaraviks II trimestril, kui riskid lootele on minimaalsed, tulevasel emal ei ole probleeme iiveldusega ning lamav asend ei ole veel liialt ebamugav.

Esimesel trimestril võiks hambaarsti juures piirduda hammaste kontrolli ja puhastamise, hügieenivõtete õppimise ning esmaabi protseduuridega.

Raseduse I trimestril on soovituslik tuimastust vältida kõrge katkemisohuga raseduse puhul.

Raseduse viimasel trimestril on soovituslik tuimastust vältida naistel, kellel on kõrge enneaegse sünnituse risk. 

Vajadusel võib teha väikseid röntgenülesvõtteid, nende kiirgusdoos on väga väike. Kõhupiirkonda saab hajuskiirguse eest röntgenülesvõtet tehes kaitsta vastava kaitsepõllega.

Edasi tasub lükata protseduure, mis ei ole raseduse ajal vältimatud, näiteks hammaste valgendamine, esteetiline hambaravi, plaaniline hammaste eemaldamine (nt tarkusehambad) ning implantaatide asetamine.

Pildi allikas: Freepik

Inimeste valulävi on väga erinev ning seega tundlikul ja tundlikul hambal on suur vahe. 

Hammaste tundlikkust saab mõnikord vähendada spetsiaalse hambapasta ja suuveega. 

Kui valu ja tundlikkus hakkavad sagenema ning kestavad pikemalt kui vaid mõne sekundi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole, kes uurib täpsemalt välja, mis põhjustab hammastes valulikkust ja leiab murele parima lahenduse. 

Suve alguses sageneb hammaste tundlikkuse suurenemine, sest toidulauale on jõudnud rohkem marju ja puuvilju. 

Tänapäeval on populaarne tervislik toitumine rohkete smuutide, mahlade, marjade, puuviljade ning salatite söömisega. Peab olema ettevaatlik, sest happelised toidud ja joogid lahustavad hambaemaililt kaitsvad mineraalained välja ning tekitavad hamba pinnal erosiooni. See väljendub väikeste tundlike lohukestega hamba mälumispinnal. 

Selleks, et hambad ei muutuks tundlikuks: 

• Janujoogiks eelista vett 
• Proovi vältida pidevat happerünnakut oma suus ning pea söögikordade ja näksimiste vahel paari-kolmetunniseid pause 
• Lase oma hammastel puhata 

Ühtset ning kuldset reeglit tundlike hammaste raviks ei ole. Esmalt tasub proovida tundlikele hammastele spetsiaalselt mõeldud hambapastasid ja suuvett. Tulemuse saavutamiseks on neid vaja tarvitada regulaarselt pikema aja vältel (nädalaid või isegi kuid). Kui hambapastast ei ole abi, siis on vaja pöörduda hambaarsti poole. 

Pildi allikas: Freepik

Tavaliselt sõltub hambaaugu tekkimise kiirus sellest, kui palju augu tekkimist soodustavaid faktoreid inimese harjumustes esineb. 

Hambaaugu tekkimist mõjutavad näiteks: 

• Kõrge happesuse tase suus – sage happeliste toitude/jookide tarbimine, reflukshaigus 
  
• Sage hapetega kokku puutumine – näksimise järgselt tekib suus happeline keskkond 
  
• Hambaemaili tugevus ja paksus – fluoriidiga hambapasta kasutamine aitab hambaemaili muuta happerünnakutele vastupidavamaks 
  
• Hambaauk tekib enamasti kohtadesse, kust on hambaid keerulisem puhastada, näiteks hammaste vahedesse 

Hambaaugu tekkimise algstaadiumis võib märgata hamba pinnal valget laiku, mis harjamisega hamba pinnalt ei eemaldu. Selline laik võib aja jooksul areneda hambaauguks. 

Tekkinud hambaaugule võivad viidata hamba suurenenud tundlikkus kuumale ja külmale, tundlikkus magusale ning hambavalu. 

Pildi allikas: Freepik

See tähendab, et kui inimene võtab ibuprofeeni peavalule, siis ei pea palaviku alandamiseks tarvitama eraldi paratsetamooli, kuna ibuprofeen langetab seda sama hästi. 

Sageli võib tekkida valearusaam, nagu oleks 500 mg paratsetamooli kangem 400 mg ibuprofeenist. 400 mg ibuprofeeni võrdub 1000 mg paratsetamooliga. Seega pole 500 mg paratsetamooli kangem kui 400 mg ibuprofeeni. 

Paratsetamooli peamine erinevus võrreldes ibuprofeeniga peitub selles, et paratsetamoolil ei ole põletikuvastast toimet – ta on vaid valuvaigisti ja palavikualandaja. 

Paratsetamooli peaksid valuvaigistina eelistama: 

• Eakamad inimesed 
  
• Inimesed, kes kasutavad vererõhuravimeid, südameravimeid või verevedeldajaid 
  
• Inimesed, kellel on diabeet või kõrgvererõhutõbi 
  
• Rasedad ja imetavad emad 
  
• Inimesed, kellel esineb mao ülehappesusega seotud haiguseid nagu kõrvetised või haavandid
  

Nagu paljude teiste ravimitega, ei sobi ka paratsetamool kõigile. Paratsetamool ei sobi maksahaigetele ja alkoholi kuritarvitajatele, sest ületades koguse 4 grammi ööpäevas (8 x 500 mg tabletti) on maksakahjustuse risk väga suur. Maksakahjustusega inimestel on tervete inimestega võrreldes suurem oht paratsetamooli üleannustamiseks. 

Ibuprofeeni peaksid valuvaigistina eelistama: 

• Nooremad inimesed, kellel ei ole kaasuvaid haiguseid ega keerukaid raviskeeme 
  
• Kui jäsemete valu on tekkinud trauma tagajärjel, näiteks liigeste ja lihaste rebestused, nihestused jne 
  
• Kui valu on tekkinud põletikust ja/või tursest, aga ka lihasvalu 
  
• Kui tegu on närvivaluga nagu peavalud, hamba- ja seljavalud 
  
• Lastel hammaste tulekuga kaasneva valu ja igemete turse korral (siirupi kujul) 
  

Nagu paljude teiste ravimitega, ei sobi ka ibuprofeen kõigile. Ibuprofeen vedeldab verd, sellepärast ei sobi see maohaavandite korral, raseduse 3. trimestri ajal ning kõrgvererõhutõve ja südamehaiguste esinemise korral, kuna vähendab vererõhuravimi toimet ja võib suurendada teatud südameravimite toksilisust. Ibuprofeen ei sobi ka diabeetikutele, sest muudab veresuhkru taset. 

Kas paratsetamooli ja ibuprofeeni võib ka samal ajal võtta? Paratsetamooli ja ibuprofeeni võib võtta erandkorras ka koos, sest nende toimemehhanism on erinev. Erandkorraks loetakse väga kõrget palavikku, mis ei allu ühele toimeainele, kui seda on võetud juba maksimaalses annuses. Selle erandkorras tarvitamise korral peab kahe annuse vahe olema pikem ehk umbes 8 tundi. 

Vajadusel küsi õige annuse kohta oma apteekrilt või arstilt. Apteeker saab alati õige ravimi ja selle dooside valimisel aidata. 

Pildi allikas: Freepik