Miks küsib hambaarst minu allergiate kohta?

Hambaarsti tuleb alati teavitada allergiatest, kaasuvatest haigustest, hetkel võetavatest ravimitest ning varasemalt ravi käigus või ravimite tarvitamisel tekkinud kahtlastest sümptomitest. Allergilisi reaktsioone ei tohi alahinnata, sest on oht anafülaksiaks. Anafülaksia on eluohtlik ja kiiresti kujunev ülitundlikkuse reaktsioon, mis võib viia šokini ning mille tagajärjel võivad tekkida pöördumatud kahjustused organismis.

Hambaarst võib kasutada töös latekskindaid (või muid lateksit sisaldavaid töövahendeid) ning lateksiallergia korral tuleb nende kasutamist vältida. Lateksiallergia puhul võivad väljenduda näiteks lööve, sügelus, aevastamine, nohu. Allergia kujuneb tavaliselt välja paljude kokkupuudete järel ning avaldub mõne minuti jooksul lateksiga kokku puutumisel. Lateksiallergia mõjutab umbes 1% elanikkonnast.

Penitsilliin on antibiootikum, mida kasutatakse hambaravis ning mis võib põhjustada allergiat. Sümptomid võivad ilmneda tunni, tundide, ööpäeva(de) kuni nädalate möödudes ravimi tarbimisest. Levinumad penitsilliiniallergia sümptomid on naha punetus, sügelemine, palavik, paistetus, tilkuv nina, sügelevad ja vesised silmad. Penitsilliiniallergia mõjutab umbes 1% elanikkonnast.

Hambaravis (nt ortodontias) võib olla kasutusel niklisisaldusega metallisulameid, mille korral võib tekkida reaktsioon inimesel, kellel on nikliallergia. Lisaks niklile võivad allergiat põhjustada ka vask ja kroom. Teiste metallide poolt põhjustatud allergia on pigem harv. Metalliallergia tekitab allergilist dermatiiti (punetus, sügelus, villid). Nikliallergia mõjutab umbes 10% elanikkonnast.

Pildi allikas: Freepik

Loe lisaks

Antibiootikume tuleb võtta vastavalt arsti ettekirjutusele

Hambaarst kirjutab tavaliselt antibiootikumi (AB) siis, kui on tegemist infektsiooniga või on selle tekkeks kõrge risk.

Antibiootikume kasutatakse bakterite põhjustatud haiguste ravimiseks, viirustele AB ei mõju. Oluline on AB võtta täpselt nii nagu arst on juhendanud. AB ei ole valuvaigisti!

Kui sulle on määratud AB kuur 7 päevaks ning tunned juba varem, et hakkab parem, siis ära jäta AB kuuri pooleli. Kui jätad kuuri pooleli, siis võib tekkida olukord, kus osa haigustekitajatest jääb ellu ning muteerub. Nii võib tekkida olukord, kus järgmisel korral AB enam ei toimi, sest bakterid on muutunud ning AB toimeainetele nad enam ei reageeri (tekib resistentsus).

Erandiks on olukorrad, mil tekib allergia või väga ägedad kõrvaltoimed. Sellisel juhul võta ühendust oma arstiga.

Pea meeles, et AB ei ravi hambajuurealust põletikku, ainult leevendab selle sümptomeid. Pärast ägedate põletikunähtude taandumist vajab hammas ravi, vastasel juhul võib põletiku sümptomite ägenemine korduda.

Pildi allikas: Freepik

Loe lisaks

Antibiootikume tuleb võtta vastavalt arsti ettekirjutusele

Hambaarst kirjutab tavaliselt antibiootikumi (AB) siis, kui on tegemist infektsiooniga või on selle tekkeks kõrge risk.

Antibiootikume kasutatakse bakterite põhjustatud haiguste ravimiseks, viirustele AB ei mõju. Oluline on AB võtta täpselt nii nagu arst on juhendanud. AB ei ole valuvaigisti!

Kui sulle on määratud AB kuur 7 päevaks ning tunned juba varem, et hakkab parem, siis ära jäta AB kuuri pooleli. Kui jätad kuuri pooleli, siis võib tekkida olukord, kus osa haigustekitajatest jääb ellu ning muteerub. Nii võib tekkida olukord, kus järgmisel korral AB enam ei toimi, sest bakterid on muutunud ning AB toimeainele nadenam ei reageeri (tekib resistentsus). Erandiks on olukorrad, mil tekib allergia või väga ägedad kõrvaltoimed. Sellisel juhul võta ühendust oma arstiga.

Pea meeles, et AB ei ravi hambajuurealust põletikku, ainult leevendab selle sümptomeid. Pärast ägedate põletikunähtude taandumist vajab hammas ravi, vastasel juhul võib põletiku sümptomite ägenemine korduda.

Pildi allikas: Freepik

Loe lisaks