Müofunktsionaalne teraapia – mis see on?
Müofunktsionaalne teraapia on näo- ja suupiirkonna lihaste funktsioonide parandamisele suunatud ravi.
Tasakaalustatud ja normikohane lihastöö tagab keele õige puhkeasendi, õige neelamismustri ning suu suletud asendi puhkeolekus.
Nii keele õigel puhkeasendil, neelamismustril kui ka ninahingamisel on väga oluline roll laste näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse arengus, mis omakorda mõjutavad oluliselt inimese unekvaliteeti.
Müofunktsionaalset teraapiat vajavad inimesed, kellel esineb:
Suu kaudu hingamine võimaldab jahedal, mustal ning niisutamata õhul kahjustada hingamisteid, kuivatades suu limaskesta ja soodustades seega hambahaiguste teket. Suuhingamine võib põhjustada töö- ja keskendumisvõime langust ning näokolju arenguhäireid lastel. Aastatepikkune suuhingamine toob kaasa pika ja kitsa näokolju, kitsad ninakäigud ning vähearenenud alalõualuu, mis omakorda soodustavad uneapnoe teket.
Alalõualiiges on inimese kõige sagedamini töös olev liiges, mis ööpäeva jooksul liigub hinnanguliselt 2000 korda – kõnelemisel, mälumisel, neelamisel ja norskamisel. Liigese ülekoormust võivad põhjustada hammaste krigistamine, hambumushäired, aga ka emotsionaalne pingeseisund, närimiskummi pidev mälumine.
Keelekidasus hoiab keelt tugevamini suupõhjas kinni ning takistab keele õige puhkeasendi kujunemist ning keele korrektset funktsioneerimist. Kuna keel ei saa vabalt suus ringi liikuda, ei saa ta puhastada ka hambaid toiduosakestest, mis võib põhjustada hammaste kiirema lagunemise. Samuti takistab keelekidasus eakohase artikulatsiooni arengut (häälikute moodustamine), õiget keele liikumist neelamisel ja kurnab ülemäära lõualiigeseid.
Pildi allikas: Freepik
Nii keele õigel puhkeasendil, neelamismustril kui ka ninahingamisel on väga oluline roll laste näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse arengus, mis omakorda mõjutavad oluliselt inimese unekvaliteeti.
Müofunktsionaalset teraapiat vajavad inimesed, kellel esineb:
- Suuhingamine või pidevalt paokil huuled
- Norskamine või nohisemine magades
- Keele vale puhkeasend (suupõhjas, hammaste vahelt väljas)
- Keelekidasus või keele liikuvuse häired
- Erinevad hambumushäired (ruumipuudus hambakaartes, lahihambumus)
- Hammaste krigistamine
- Pöidla, sõrmede või keele imemine
- Lõualiigestega seotud häired (naksumine, valu, ragin, suu avamise piiratus)
Suu kaudu hingamine võimaldab jahedal, mustal ning niisutamata õhul kahjustada hingamisteid, kuivatades suu limaskesta ja soodustades seega hambahaiguste teket. Suuhingamine võib põhjustada töö- ja keskendumisvõime langust ning näokolju arenguhäireid lastel. Aastatepikkune suuhingamine toob kaasa pika ja kitsa näokolju, kitsad ninakäigud ning vähearenenud alalõualuu, mis omakorda soodustavad uneapnoe teket.
Alalõualiiges on inimese kõige sagedamini töös olev liiges, mis ööpäeva jooksul liigub hinnanguliselt 2000 korda – kõnelemisel, mälumisel, neelamisel ja norskamisel. Liigese ülekoormust võivad põhjustada hammaste krigistamine, hambumushäired, aga ka emotsionaalne pingeseisund, närimiskummi pidev mälumine.
Keelekidasus hoiab keelt tugevamini suupõhjas kinni ning takistab keele õige puhkeasendi kujunemist ning keele korrektset funktsioneerimist. Kuna keel ei saa vabalt suus ringi liikuda, ei saa ta puhastada ka hambaid toiduosakestest, mis võib põhjustada hammaste kiirema lagunemise. Samuti takistab keelekidasus eakohase artikulatsiooni arengut (häälikute moodustamine), õiget keele liikumist neelamisel ja kurnab ülemäära lõualiigeseid.
Pildi allikas: Freepik