Kaariese peamiseks tekkepõhjuseks on halb suuhügieen, mis saab alguse kodust. Me ei päri halbu hambaid, vaid halvad suuhügieeni- ning toitumisharjumused. 

Korrektne ning regulaarne kodune suuhügieen (sh hammaste vahede puhastamine!) koos tervisliku toitumisega aitavad ära hoida hambahaiguseid. 

Geneetika võib mõjutada näiteks sülje koostist, hambumust, hammaste kuju, hambaemaili struktuuri, värvust ja paksust. Enamasti on hammaste halva tervise põhjuseks siiski meie enda harjumused (või nende puudumine). 

Pildi allikas: Freepik

Aga kuidas siis hakata rohkem naeratama?

Esiteks on võimalik rohkem naeratamist harjutada.
✨ Harjuta naeratamist peegli ees. Naeratamisega on täpselt nagu teiste harjumustega – sa pead neid regulaarselt tegema, et saaksid nendes väga heaks ning loomulikuks. Harjutamisega kaob aja jooksul ka ebakindlus. Naerata endale peegli ees igal hommikul ning proovi naeratada nii, et tunned ennast loomulikult ja mugavalt. Kui oled leidnud selle “naeratuse”, mis sulle meeldib, siis proovi meelde jätta, milline tunne on su näos, kui niimoodi naeratad. Nii on tulevikus seda naeratust lihtsam korrata.
✨ Mõtle mõne toreda mälestuse peale või inimesele, kellest hoolid või keda armastad. See ei ole saladus, et olles rõõmsad kipume ka naeratama ning naeratus, mis tuleb heast emotsioonist, on ka loomulik.
✨ Jälgi teisi inimesi, kes naeratavad. Kui tihti ta naeratab? Mille peale? Kas siis kui ütled talle midagi naljakat? Või isegi siis, kui öeldu ei ole naljakas? Kui tunned, et selline naeratamine on siiras, meeldiv, enesekindel, siis proovi selliseid naeratamise mustreid ka oma igapäevases suhtluses kasutama hakata.
✨ Leia endale “koostööpartner”. See võib olla keegi pereliige, sõber, töökaaslane. Keegi, kelle seltskonnas veedad palju aega ning kes saaks anda sulle selle viimase “tõuke” või “meeldetuletuse” naeratamiseks. Võite kokku leppida oma salajase sõna või viipe, mis tuletaks sulle meelde, et nüüd võiks naeratada ka. Ning ära pane pahaks, kui “koostööpartner” sind ootamatult naeratama suunab, ise ju palusid seda.
✨ Leia endale trigger, mis sind naeratama paneb. See on midagi sarnast “koostööpartnerile”, aga hoopis eseme või fraasi kujul. Selleks triggeriks võib olla meeldetuletusega kirjake klaviatuuril või iga “palun” või “aitäh”. Kui oled endale triggeri välja valinud, siis pead iga kord seda nähes või kuuldes naeratama – ainult nii saad tekitada endale teadliku harjumuse naeratada.
✨ Naerata ka võõrastele inimestele, sest naeratus on nakkav. Proovi ning sa näed, et (peaaegu kogu) maailm naeratab sulle vastu.
✨ Pea päevikut ning pane sinna kirja põhjuseid, mis panid sind naeratama. Seda päevikut on ka tulevikus hea lugeda.
✨ Treeni oma näolihaseid, sest see võib olla abiks loomulikumalt naeratamiseks.
Näiteks proovi sellist harjutust: Võta pliiats ning aseta see huulte vahele. Ava suu ning lase pliiatsil vajuda nii kaugele hammastest taha poole kui võimalik. Nüüd hammusta pliiatsile ning hoia seda paigal. Hoia pliiatsit sellises asendis 30 sekundit ning korda seda harjutust iga päev.
✨ Naerata kuni sa naeratadki päriselt. Alguses on naeratamine võõras, kuid seda piisavalt harjutades muutub see loomulikuks. Ära anna alla.

Naeratamiseks võid proovida ka järgmiseid nippe:
✨ Mõtle asjade peale, mis teevad sind rõõmsaks ja õnnelikuks
✨ Kuula muusikat, mis sulle meeldib
✨ Väldi negatiivseid inimesi
✨ Leia endale hobi, mis loob sulle võimaluse võtta aega iseendale
✨ Ole spontaanne
✨ Tee iga päev midagi head
✨ Võta aega naermiseks – vaata naljakaid videoid, loe koomikseid, veeda aega sõpradega
✨ Ümbritse end pere ja sõpradega

Pildi allikas: Freepik

Sündides ei ole lapsel suus kaariest tekitavaid baktereid, kuid sageli saab ta need esimese 12 eluaasta jooksul oma pereliikmetelt. Kaariesebakterid kanguvad edasi näiteks nakatunud inimesega sama lusikaga toitu maitstes, ühisest joogipudelist juues või väikelapse lutti oma suus puhastades. 

Lapse suu mikrofloora kujuneb välja 12. eluaastaks ning selle ajani on ta kaariesebakterile vastuvõtlik. 

Kaariesekandjateks võivad pidada end kõik inimesed, kellel on kordki elus olnud kasvõi üks hambaauk. 

Teadliku tervisekäitumisega saab kaariesesse nakatumist vältida. Siin on lapsevanemal oluline roll. Lapsele tuleb õpetada õigeid suuhügieeniharjumusi – aidata tal kaks korda päevas hambaid pesta ja viia laps regulaarselt hambaarsti juurde kontrolli. 

Pildi allikas: Freepik

• Kasuta pehmet hambaharja. Kõvad hambaharjad võivad kahjustada hambaid ja igemeid. 
• Hambapesuks vajalik hambapasta kogus on kõigest hernetera suurune. 
• Selleks, et soovituslik hambapesule kuluv aeg lõbusamalt mööduks, pane taustaks mängima 2-minutiline muusikapala. 
• Hoia hambaharja 45-kraadise nurga all, et harjased ulatuksid ka igemeid puhastama. 
• Pese õrnalt ringjate liigutustega. Elektrilist hambaharja hoia iga hamba peal 3 sekundit paigal. 
• Pese puhtaks kõik 6 sektorit: seesmised-, välimised- ja mälumispinnad nii üla- kui alalõuas. 
• Ära unusta pesta esimeste hammaste sisemist ehk suulaepoolset pinda. 
• Vajadusel pese ka keelt, et vähendada bakterite hulka suus. 
• Sülita hambapasta välja, aga ära loputa, et hambapasta toime saaks suus kauem mõjuda. 
• Alusta otsast peale! Pese hambaid iga päev 2 korda päevas ja kasuta hambaniiti vähemalt kord päevas. Külasta hambaarsti kord aastas, et ennetada probleeme ja muretult naeratada!

Pildi allikas: Freepik

Kui esimesed närimiskummid arvatakse olevat kõvenenud puuvaigust, siis tänapäeval on nätsud valmistatud enamasti sünteetilisest kummist. 

Sage nätsu närimine võib meie tervisele osutuda hoopis kahjulikuks. 

Nätsu närimisel neelame alla ka õhku, mis võib põhjustada kõhuvalu ning puhitust. Närimine saadab kehale signaali, et on aeg toitu seedima hakata, kuid ilma toiduta tekitab närimine vaid maohapete ületootmist. 

Nätsud võivad sisaldada suhkruid, mis aitavad kaasa kaariese ehk hambaaukude tekkele. Suhkruvabades närimiskummides võib leida happelisi maitsetekitajaid, mis koos närimisliigutustega aitavad kaasa hammaste kulumisele. 

Närides nätsu pigem ühe suu poolega võivad tekkida kaebused alalõualiigeses. Alalõua toetavad lihased võivad ühe suu poolega närimise tulemusel minna tasakaalust välja ning selle tulemusel tekivad alalõualiigese või näo piirkonda valud. 

Nätsu närimine ei ole lahendus halva hingeõhu vastu – see ainult peidab seda. Halva hingeõhu vastu aitab korrektne ravi, sõltuvalt sellest, kas põhjus peitub suus või probleemides seedeelundkonnas. 

Suhkruvabades närimiskummides kasutatavad suhkuralkoholid on suures koguses tarbimisel kõhtu lahtistava toimega. Sellest tulenevalt võib liigne nätsu närimine põhjustada ka kõhuvaevusi ning kõhulahtisust. 

Pildi allikas: Freepik

Suutervist ja tugevamat hambaemaili aitavad hoida järgmised vitamiinid ning mineraalid. 

Kaltsium aitab tugevdada hambaemaili ning seda leidub näiteks piimatoodetes, rohelistes salatilehtedes, ubades ja mandlites. 

D-vitamiin suurendab hambaemailis mineraalide tihedust ning aitab ka kaltsiumit paremini omastada. D-vitamiini saame päikese käes viibides, kuid seda on lisatud ka mõnedesse piimatoodetesse. 

C-vitamiin mängib olulist rolli hamba dentiinikihis kollageeni sünteesimisel. Rohkelt leidub seda näiteks apelsinides ja lehtkapsas. 

Fosfor aitab kaitsta ja taastada hambaemaili. Parimad fosforiallikad on valgurikkad toidud, näiteks linnuliha, kala ja munad. 

A-vitamiin mängib võtmerolli nii hammaste kui igemete tervise juures. Hambaemaili struktuuris on roll keratiinil, mille tootmiseks on vaja just A-vitamiini. Enamik A-vitamiini sisaldavatest toitudest on oranži värvi, näiteks bataat, magus melon ja porgandid. 

K-vitamiinil on oluline roll kaltsiumi sidumisel. Seda leidub näiteks brokolis ja Brüsseli kapsastes. 

Pildi allikas: Freepik

Üks põhjus, miks e-sigareti kasutamine võib kaasa aidata suuremale hambaaukude tekkeriskile, on aurustuva vedeliku suhkrusisaldus ja viskoossus, soodustades sisse hingates selle hammaste külge kleepumist. 

Veipimisel tekkiv aerosool muudab suu mikrobioomi, muutes selle kaariest tekitavate bakterite kasvuks sobilikumaks. 

Veipimine soodustab kaariese teket selleks ebatavalistes piirkondades. Näiteks on märgatud suurenenud kaariese teket esihammaste lõikeservades, mis omakorda mõjutab naeratuse esteetilisust. 

Pildi allikas: Freepik

Kunstlike magusainete toite nimetatakse sageli "dieet"-versioonideks või "suhkruvabadeks". 

Sagedamini kasutuses olevad kunstlikud magusained: 

• Sahhariin 
  
• Aspartaam 
  
• Kaaliumatsesulfaam 
  
• Sukraloos 
  
• Advantaam 
  
• Neotaam 
  
• Ksülitool 

Kunstlikud magusained ei ole suhkrud, sellepärast ei saa bakterid neid tarbida ning toota happeid, mis viivad kaariese tekkele. Seda arvesse võttes peetakse kunstlikke magusaineid hammastele ohutumaks kui suhkrut. 

See ei tähenda, et toidud, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, oleksid suutervisele täiesti ohutud. 

Toidud ja joogid, milles kasutatakse kunstlikke magusaineid, sisaldavad maitse paremaks muutmiseks tihti ka rohkelt happeid. Sidrun-, viin- ja fosforhapped võivad kergesti kahjustada hambaemaili. 

Üks suutervist mitte kahjustav kunstlik magusaine on ksülitool. Uuringud on näidanud, et ksülitool ei ole hammastele ega igemetele ohtlik. Lisaks aitab ksülitool vähendada ka kaariese teket. 

Ksülitool suurendab sülje tootmist, mis on keha loomulik viis suus olevate bakterite hulga vähendamiseks, lisaks neutraliseerib sülg ka bakterite toodetud või toidu/joogiga suhu sattunud happeid. Sellepärast lisatakse ksülitooli ka närimiskummidesse, mida soovitatakse närida pärast iga söögikorda. 

Pildi allikas: Freepik

Ei ole oluline, kas tarbitakse maiustusi või magustoitu, sest bakterite poolt põhjustatud happerünnak tekib ka pärast soolase toidu söömist. 

Kui toidukordade vahele jääb vähemalt 3 tundi näksimisvaba aega, siis viiakse happerünnaku tagajärjel eraldunud mineraalide ioonid tagasi hambaemaili ja kaariest ei teki. 

Maiustusi ja magustoite ei ole põhjust endale täielikult keelata. Maiustusi võiks päevas süüa võimalikult harva. Pigem süüa suurem kogus korraga, kui pidevalt midagi magusat suhu pista. Viimane tähendab hammastele pidevat "happevanni". Maiustusi või magustoitu võiks süüa tavalise põhitoidukorra ajal. 

Mõned maiustused on hammastele kahjulikumad kui teised. Näiteks maiustused ja muud toidud, mis kleepuvad hammaste külge (nt iirisekommid, kartulikrõpsud, rosinad) ja mis on suus pikka aega (nt pulgakommid, lutsukommid), soodustavad hambaaukude teket. 

Magusaisu rahuldamiseks on parim valik tume šokolaad, milles on vähemalt 70% kakaod. Suu normaalset pH taset aitab pärast happerünnakut taastada tükike juustu. 

Pärast magusa söömist võib suud loputada veega. Hambapesuga tasub oodata vähemalt 30 minutit, sest vahetult pärast happerünnakut on hambaemail nõrk ja harjamine võib mehaaniliselt hamba pinda kahjustada. 

Kas on kasulikum lutsukommi närida või lutsutada? Lutsukommid on ühed kõige hambavaenulikumad maiustused – nii lutsukommi ära lutsutamine kui ka selle närimine ja kiiresti alla neelamine on kahjulikud. 

Lutsutamine tekitab suus pikaks ajaks süsivesikuterikka ja happelise keskkonna, mis põhjustab hambakaariest. Mida kauem kommi suus hoida, seda kahjulikum hammastele. 

Kommi närimisest ja kiiresti alla neelamisest ei pruugi kasu olla. Kommitükid võivad jääda hambavahedesse ja hammaste pinnale ning tekitada ikkagi pikaajalise happerünnaku suus. Lisaks võib kõvade lutsukommide närimine hambaid kahjustada mehaaniliselt. 

Pildi allikas: Freepik