Millest koosneb hambapasta?
Hambapasta-tootjad soovivad muuta oma toote “unikaalseks”, kuid sellest olenemata on enamike hambapastade põhikoostisosad tegelikult samad. Need koostisosad võib jagada järgmistesse kategooriatesse: fluoriid, abrasiivained, maitse- ja lõhnaained, niiskusesäilitajad ning vahuained.
Fluoriid on mineraal, mis aitab tugevdada hambaemaili. Aastate jooksul on kogutud palju tõendeid fluoriidi võimest muuta hambaid happerünnakule vastupidavamaks ning seeläbi vähendada kaariese teket.
Fluoriidi kaariest ennetav toime põhineb mitmel mehhanismil:
✨ Fluoriid vähendab hambaemaili lahustuvust.
✨ Fluoriid takistab kaariese-bakterite kasvu.
✨ Hambapinnal olev fluoriid peatab demineralisatsiooni ehk mineraalide eemaldumise hamba pinnalt, samas tõhustab remineralisatsiooni, et fluoriid saaks liituda hambaemailiga.
Fluoriidide lokaalne toime (nt hambapastat kasutades) on kordades tõhusam kui süsteemne toime (nt joogivees, tablettidena).
Fluoriidide üledoseerimise puhul võib tekkida mürgistus, seega tuleb laste puhul jälgida hambapastas olevat fluoriidide sisaldust ning kasutatavat hambapasta kogust. Täiskasvanute hambapasta võiks sisaldada 1450…1500 ppm fluoriidi. Laste hambapasta võiks sisaldada 500…1000 ppm fluoriidi. Fluoriidi liigmanustamisel on oht fluoroosi tekkeks.
Alla 3-aastasel lapsel tuleks hambapastat kasutada riisitera suurune kogus. Teoreetiliselt võiks sellise koguse hambapastaga (1000 ppmF) hambaid pesta 13 korda päevas, enne kui ületataks ööpäevane lubatud fluoriidi doos (sh kogu kasutatav hambapasta alla neelata!). Üle 3-aastasel lapsel ja täiskasvanul tuleks hambapastat kasutada hernetera suurune kogus.
Abrasiivained on hambapastas hambakatu ning pigmendi eemaldamiseks. Neid nimetatakse mitte-aktiivseteks koostisosadeks, sest neil puudub otsene mõju kaariese tekke pidurdamiseks. Kaariese tekke vastu aitavad nad kaudselt – mehaaniliselt hamba pinda puhastades väheneb kaariese-bakterite hulk hamba pinnal.
Juba Vanas Egiptuses ja Roomas kasutati hambapastas abrasiivaineid, näiteks purustatud munakoori või austrikarpe. Tänapäeval hambapastas kasutatavad ained ei ole nii abrasiivsed (lihvivad, poleerivad) ning on rohkem hügieenilised. Tänapäeval kasutatakse abrasiivainetena hambapastas näiteks kaltsiumkarbonaati, ränigeeli, alumiiniumoksiidi. Need koostisosad hõõruvad ja poleerivad hamba pinda emaili kahjustamata.
Maitse- ja lõhnaained on hambapastasse lisatud meeldiva maitse ja lõhna tekitamiseks. Fluoriid ja abrasiivained aitavad hambaid tugevdada ja puhastada, kuid ei maitse eriti hästi. Enamasti tekitavad maitse magusained nagu sahhariin või sorbitool, mis ise kaariest ei tekita, sest nad ei sisalda suhkruid.
Niiskusesäilitajad ehk humektandid on koostisosad, mis hoiavad hambapastat ära kuivamise ning tükiliseks muutumise eest. Näiteks sorbitool on oma omadustelt nii magusaine kui humektant, hoides vett hambapastas, et pastas püsiks meeldiv, pehme ja ühtlane koostis. Humektandid on veel näiteks glükool ja glütserool.
Vahuained ehk detergendid muudavad hambapasta vahutavaks. Vahutava hambapasta eesmärk on hammaste pindade katmine, et aktiivsed koostisosad (nt fluoriid) saaksid katta ühtlaselt hammaste pindu. Kõige levinumaks vahuaineks on SLS. Kui sa eelistad hambapastat, mis ei vahuta, siis vali selline hambapasta, mis SLS-i ei sisalda.