Selleks, et hammaste valgendamine oleks edukas, peame mõistma, millisest pigmenteerumisest soovime lahti saada. Pigment võib olla hambasisene või hambaväline ning sellest sõltub ka valgendamise meetod, et tulemus oleks edukas. Pigmendi asukohta oskab hinnata hambaarst, samuti oskab ta soovitada valgendamise meetodeid, mis sellise pigmenteerumise eemaldamiseks võiksid sobida. 

Pigmenteerumisel on erinevaid põhjuseid, näiteks hammaste arenguperioodil antibiootikumide kasutamine või liigne kokkupuude fluoriidiga, suitsetamine, kohvi või tugeva pigmendiga värvitud toitude tarbimine. 

Hammaste valgendamise protseduurid jagunevad kaheks: 

• Protseduurid, mida saad ise teha kodus 
  
• Protseduurid, mida saab viia läbi hambaarst hambaravikabinetis 

Hambaid valgendavad tooted kas proovivad hambalt pigmenti eemaldada või hambale kinnitunud pigmenti heledamaks valgendada.

Kodus kasutamiseks mõeldud valgendavad hambapastad võivad sisaldada näiteks peroksiide, mis lahustavad hamba pinnal olevat pigmenti. Peroksiidid võivad liigsel või valel kasutamisel põhjustada nii hammaste kui igemete tundlikkust. Sellisel juhul tuleb kindlasti pidada nõua hambaarstiga. 

Kodus kasutamiseks mõeldud valgendavad hambapastad võivad sisaldada ka näiteks soodat või sütt. Sellised hambapastad on abrasiivsed ja hõõruvad mehaaniliselt hamba pinda puhtamaks. 

Meeles tuleb pidada seda, et hambaemail ei koosne rakkudest, mis suudavad ennast taastada. Kui sellist hambapastat kasutada liiga tihti või pika perioodi jooksul, siis võime selle tulemusel hoopis hambaemaili kahjustada. 

Valgendav hambapasta võiks kindlasti sisaldada fluoriidi, et hambaemaili tugevdada. 

Kodus kasutamiseks mõeldud hambavalgenduskomplektid võivad sisaldada ka valgendavaid ribasid või geeli, mida tuleb kasutada hammastel koos kapede ja spetsiaalse lambiga. Sellised komplektid on lubatud kodus kasutamiseks, sest toimeainete protsent on tootes väike. Sellest tingituna peab tulemuse saavutamiseks toodet kasutama ka pikema ajaperioodi jooksul (nt iga päev mitme nädala jooksul). 

Kõige kiiremad valgendamise tulemused on võimalik saavutada hambaravikabinetis koostöös hambaarstiga. 

Hammaste valgendamine võib ajutiselt muuda hambaid ja igemeid tundlikumaks. Valgendamine võib kahjustada hambaemaili, kui valgendamiseks mõeldud tooteid kasutada sagedamini, kui on toote juhistes kirjeldatud. 

Meeles tuleb pidada ka seda, et hammastele asetatud täidised, laminaadid või kroonid ei muutu valgemaks. 

Ühtlase tulemuse saavutamiseks soovitatakse enne valgendamist hambaid puhastada hambaarsti juures soodapesu meetodiga. 

Ning pea meeles – tegelikult peetakse hamba loomulikuks värviks seda valget tooni, mis toonis on su silmamuna. Kõik, mis jääb silmamuna-valgest heledam, näeb välja kunstlik. 

Pildi allikas: Freepik

See, et keegi on selle meetodi internetti kirja pannud ning et valgendamiseks kasutatav vahend on looduslik, ei tähenda veel seda, et selline meetod hammaste valgendamiseks oleks kuidagi tervislik või hambaid mitte kahjustav. Kahjuks võivad sellised valgendamise meetodid teha hammastele rohkem kahju kui kasu. 

Internetis levib meetod, milles kasutatakse hammaste valgendamiseks kodus leiduvaid happelisi toiduaineid (nt sidurnid, apelsinid, õunasiidri äädikas) või toiduaineid, mis sisaldavad ensüüme (nt ananass või mango). Neid kasutatakse koos mingi abrasiivse (lihviva, poleeriva) ainega (nt söögisooda). 

Kui happelisi puuvilju süüa, siis see mõistlikus koguses tarbimisel ei tee hammastele midagi. Kui me aga hakkame hammaste keskkonda muutma happeliseks, siis hambaemail muutub hapraks ning hakkab kuluma. Kui nõrgestatud emaili veel mingi abrasiivse ainega hõõruda, siis ei ole keeruline hambaemaili hamba pinnalt maha "pesta" ning sellega hambaid tundlikuks saada. 

Abrasiivsed ained on kõvad, hammaste pesemisel hõõruvad hammaste pindu ning võivad valesti kasutamisel kahjustada hambaemaili. Levinumad sellised internetis soovitatud ained on näiteks süsi ja söögisooda. Uuringud ei näidanud, et söega hambapastad oleksid hammaste puhastamiseks ohutud või isegi... efektiivsed. 

Abrasiivsete ainetega meelevaldselt hammaste puhastamine võib viia hoopis hammaste kollasemaks muutumiseni. Kui hambaemail hammaste pinnalt liiga abrasiivsete ainetega puhastades "maha pesta", siis paljastub hamba järgmine kiht dentiin, mis ongi kollakas. Hambad, millel on dentiin paljastunud, on palju tundlikumad, kui terved emailikahjustuseta hambad. 

Internetis levib soovitus, et hammaste valgendamiseks võiks kasutada vürtse või õlisid – näiteks kurkumit või kookosõli, et sellega siis suud loputada (oil pulling). Sellistel meetoditel ei ole teaduslikku tõestust. 

Pildi allikas: Freepik