Jäljendi võtmisel kasutatakse hambakaare-kujulist lusikat, millele pannakse hambapasta-taoline mass. Koos massiga pannakse lusikas mõneks minutiks suhu, mass muutub tahkeks ning massi sisse jääb hammastest ja teistest suu osadest “jälg”. 

See “jälg” ehk jäljend saadetakse hambalaborisse, kus valatakse sinu hammastest kipsmudel ning tehakse valmis ka see, mille hambaarst või ortodont sinu jaoks hambalaborist tellis. Hambalaboris töötavad hambatehnikud. Jäljendeid võetakse näiteks siis, kui on vaja valmistada öökape või mõni muu kape, kui on vaja valmistada proteesitöö nagu näiteks kroonid, laminaadid, suust eemaldatavad proteesid. 

Jäljendi võtmine võib olla ebamugav, aga ei tohiks kunagi põhjustada valu. Kui sul tekib kergesti okserefleks või öökimine näiteks hambaarsti juures imuritorude kasutamisel (need, mis imevad suust sülge ja vett), siis võib ka jäljendi võtmine olla sinu jaoks pisut ebameeldiv kogemus. Kindlasti anna sellest hambaarstile märku, et ta teaks sinu olukorraga arvestada ning sind juhendada. 

Öökimine ja okserefleks on keha loomulikud reaktsioonid, mille eesmärk on hoida ära võõrkehade sattumine ülemistesse hingamisteedesse. Kui keha tunneb, et suus on miski, mis ei ole õhk, siis võivad lihased kontrollimatult kokku tõmmata, et viia seda miskit hingamisteedest kaugemale. Mõned nipid võivad aidata öökimist ja okserefleksi ära hoida või neid leevendada. 

Mida saad ise ära teha?

• Hinga ainult läbi nina
  
• Ära karda seda, et sülge voolab suust välja (sinu hambaarst on juba kõike näinud!), sülje alla neelamise asemel lase sellel suust välja voolata, see vähendab okserefleksi
• Vii oma mõtted mujale, kasuta näiteks stressipalli või mõtle peas oma lemmiklaulu sõnadele

Kuidas hambaarst saab sind veel aidata?

• Jutustamine – aitab viia patsiendi mõtted protseduurilt mujale
  
• Jäljendi võtmine istuli asendis, mitte pikali
• Jäljendi võtmine skänneriga, mitte massiga

Pildi allikas: Freepik

Keegi ei tea täpselt, miks osad inimesed kannatavad bruksismi all ja teised mitte. Tegelikult hõõrub või surub iga inimene tahtmatult oma hambaid, kuid mõned lihtsalt teevad seda liiga sagedasti ning tugevalt. Kõige levinum on see laste seas ning nende puhul arvatakse olevat põhjus hammaste vahetumise protsessis. 

Täiskasvanute puhul on peamisteks krigistamise põhjusteks liigne stress ning närviline keskkond. 

Bruksismi võivad põhjustada ka tundlikkus külmale-kuumale, alalõualiigese probleemidest tingitud valud, ortodontilised probleemid, artriit, koljus asuv kasvaja jne. 

Bruksismi põhjuseks võib olla ka teatud vitamiinide puudus. Kaltsiumi ja pantoteenhappe võtmine aitab bruksismi ennetada, sest kaltsium aitab vähendada lihaste tahtmatuid liigutusi ning pantoteenhape parandab lihaste koordinatsiooni. Lisaks sellele on soovitatav tarbida piisavalt B-vitamiini, mis vähendab stressi. 

Bruksismi sümptomiteks võivad olla: 

• Kulunud hambapinnad, hammastes praod või kild väljas 
  
• Hammaste loksumine, tundlikkus koputamisele 
  
• Lõualuu valutamine, peavalu 
  
• Hammaste krigistamine (une ajal) 
  
• Lõualuu raksumine süües 
  
• Igemed on tursunud/vohavad 
  
• Isutus
  

Kui hammaste krigistamine on krooniline, siis laseb hambaarst laboris valmistada spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape), mida krigistaja peab öösiti kandma. Bruksismikape takistab hambaid öösel kokku puutumast ning hoiab lõualuud õiges asendis, mis omakorda aitab lõualihastel lõdvestuda. 

Sellest hoolimata jätkub hammaste kulumine, sest enamasti surub krigistaja oma hambaid kokku ka päevasel ajal, kui ta kapet ei kanna. 

Seega on hambakaitse (kape) üks vahend tagajärgede leevendamiseks, kuid bruksismi põhjust see siiski ei kõrvalda. 

Pildi allikas: Freepik