Kuidas märgata suuõõnevähi varaseid sümptomeid?

Haiguse avastamine algstaadiumis aitab ära hoida vähi arengut ning siirdeid teistesse organitesse, samuti on prognoos ravi puhul hea. Enamikul juhtudel avastatakse suuõõnevähk liiga hilja ning ainult 30...40% juhtudel elab inimene siis rohkem kui viis aastat. 

Kontrolli tasub minna, kui esinevad järgnevad sümptomid: 

• Järsk kaalulangus 
  
• Valge või punane laik suus 
  
• Raskused keele ja lõua liigutamisel 
  
• Valus haavand, mis ei parane ega veritse 
  
• Probleemid toidu närimise ja neelamisega 
  
• Valulikkus, tundlikkus või mügarikud suus, kurgus või huultel 

Need haigusnähud võivad viidata ka allergiale või infektsioonile. Kui sümptomid on kestnud üle kahe nädala, tasub kindlasti pöörduda arsti poole. 

Suuvähi peamised riskitegurid on: 

• Suitsetamine ja alkoholi joomine 
  
• Vanus – Keskmine suuõõnevähki haigestunute vanus on 62 aastat 
  
• Inimese papilloomviirus (HPV) 
  
• Päiksega liialdamine – Päikesekiired võivad kahjustada huuli ning sellest võib alata huultel nahavähi areng 
  
• Sugu – Teadmata põhjusel haigestuvad mehed suuvähki ligi kaks korda rohkem kui naised 
  

Mida saame ise ära teha suuõõnevähi ennetamiseks? 

• Hea suuhügieen 
  
• Mitte suitsetamine 
  
• Tervislik toitumine 
  
• Füüsiliselt aktiivne eluviis 
  
• Mõõdukas alkoholi tarbimine 
  
• Päikesekreemide kasutamine 
  
• Hambaarsti külastamine vähemalt kord aastas 

Pildi allikas: Freepik