Hambatarkuste blogist leiad suutervise-teemalist lugemist. 
Selleks, et blogipostituste vahel paremini orienteeruda, võid kasutada märksõnu, mille leiad siit ⬇️ 

Kas peavalud võivad olla hammastega seotud?

Valu, mis tekib alalõualiigestes või neid ümbritsevates lihastes, võib kanduda edasi ning põhjustada valu ka peas. 

Inimesel on kaks alalõualiigest, mis ühendavad alalõualuu koljuga. Need liigesed aitavad suud avada ja sulgeda näiteks rääkimisel, söömisel ja haigutamisel. 

Alalõualiigese piirkonnas võib valu tekkida mitmel põhjusel. Üks valu võimalikest põhjustest on hammaste tugev kokku surumine või krigistamine. Need sümptomid võivad esineda nii koos kui eraldi, päeval stressirohkemas olukorras või öösel magades. 

Krigistamisele või hammaste kokku surumisele viitavad: 
  • Hammaste kulunud pinnad 
  • Hambad on katki või neist on murdunud kilde 
  • Hambad on tundlikumad 
  • Valu või valulikkus näopiirkonnas 
  • Väsimus või pinge alalõualiigeses 
  • Kõrvavalu (aga kõrvadega probleeme ei ole) 
Alalõualiigese valu võivad põhjustada ka probleemid hambumuses. Hambumuseks nimetatakse asendit, millesse jäävad üla- ja alakaare hambad suu sulgemisel. Probleemid hambumuses võivad olla näiteks puuduv hammas või hammaste vale asend. Muutused hambumuses võivad tekitada olukorra, kus alalõualiigest ümbritsevad lihased peavad hammaste kokku liigutamiseks tegema rohkem tööd ning ajapikku võib see hakata põhjustama valu. 

Alalõualiigese valu võib põhjustada näiteks sage nätsu närimine. Seda olukorda võib võrrelda raskuse tõstmisega. Mitmete korduste järel võivad lihased muutuda valulikuks. 

Kui kahtlustad, et peavalu võib olla hammastega seotud, siis konsulteeri oma hambaarstiga. Hambaarst saab hambalaborist tellida spetsiaalse akrüülist hambakaitse (bruksismikape).

Alalõualiigese valudest vabanemiseks võid alustada näiteks nendest sammudest: 
  • Ära näri küüsi, huuli, põski või teisi esemeid nagu nt pastakad, pliiatsid. 
  • Kui sa räägid palju telefoniga, siis proovi kasutada valjuhääldit või mõnda teist hands-free süsteemi, mida ei saa suruda vastu pead. 
  • Ära liialda nätsu närimisega. 
  • Väldi kõvade ja nätskete toitude närimist, mis võib tekitada lõuale lisakoormust. Suurte ampsude asemel lõika toit väiksemateks ampsudeks. 
  • Kõige tähtsam: Puhkeolekus on alalõug vabalt ning hambad ei hammusta kokku – jälgi seda! 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Probleemid alalõualiigestega

Alalõualiigesed ühendavad alalõualuud koljuga ning on ühed liikuvamatest liigestest meie kehas, tehes päevas üle 2000 liigutuse. 

Probleemid alalõualiigestega võivad alguse saada erinevatest põhjustest – hambumushäired, puuduvad hambad, trauma liigese piirkonnas, põletik või kulumine liigese sees, hammaste pingeline kokku surumine. 

Probleemid alalõualiigestega väljenduvad erinevate sümptomitena – valu liigeses või näo valulikkus selle ümber, suu avamine on piiratud, alalõua liigutamisel tekib heli (naksumine, krigisemine, plõksumine), valu suu avamisel, alalõualuu ootamatu “lukustumine” (suud ei ole võimalik ilma abita avada või sulgeda). Võivad esineda ka peavalud, pearinglus, väsimus ja unetus.

Sümptomite ravi sõltub probleemi põhjustest. Vastavalt olukorrale võib arst või hambaarst määrata põletiku- ja valuravi, suunata hambumuse korrigeerimiseks ortodondi vastuvõtule või suunata hammaste asendamiseks proteese valmistava hambaarsti vastuvõtule. Kasutatakse ka kirurgilisi ravivõimalusi ning füsioteraapiat lõualuulihaste tugevdamiseks.

Pildi allikas: Freepik 
Loe lisaks

Millal peaksin kasutama närimiskummi?

Närimiskummi ehk nätsu närimine paneb sülje voolama ja aitab kiirelt suu pH taastada.

Närimiskummi võiks kasutada pärast iga söögikorda ning seda 5...10 minutit. 

Liigne närmiskummi kasutamine koormab alalõualiigest. 

Närimiskumm ei asenda hammaste pesemist, sest selle mehaanilise puhastuse võime on vähene. 

Väga hea kaariese vastase toimega on ksülitooli sisaldavad nätsud.

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Sage nätsu närimine võib tekitada probleeme

Inimesed on nautinud mitmesuguste kummilaadsete ainete närimist juba tuhandeid aastaid. 

Kui esimesed närimiskummid arvatakse olevat kõvenenud puuvaigust, siis tänapäeval on nätsud valmistatud enamasti sünteetilisest kummist. 

Sage nätsu närimine võib meie tervisele osutuda hoopis kahjulikuks. 

Nätsu närimisel neelame alla ka õhku, mis võib põhjustada kõhuvalu ning puhitust. Närimine saadab kehale signaali, et on aeg toitu seedima hakata, kuid ilma toiduta tekitab närimine vaid maohapete ületootmist. 

Nätsud võivad sisaldada suhkruid, mis aitavad kaasa kaariese ehk hambaaukude tekkele. Suhkruvabades närimiskummides võib leida happelisi maitsetekitajaid, mis koos närimisliigutustega aitavad kaasa hammaste kulumisele. 

Närides nätsu pigem ühe suu poolega võivad tekkida kaebused alalõualiigeses. Alalõua toetavad lihased võivad ühe suu poolega närimise tulemusel minna tasakaalust välja ning selle tulemusel tekivad alalõualiigese või näo piirkonda valud. 

Nätsu närimine ei ole lahendus halva hingeõhu vastu – see ainult peidab seda. Halva hingeõhu vastu aitab korrektne ravi, sõltuvalt sellest, kas põhjus peitub suus või probleemides seedeelundkonnas. 

Suhkruvabades närimiskummides kasutatavad suhkuralkoholid on suures koguses tarbimisel kõhtu lahtistava toimega. Sellest tulenevalt võib liigne nätsu närimine põhjustada ka kõhuvaevusi ning kõhulahtisust. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Müofunktsionaalne teraapia – mis see on?

Müofunktsionaalne teraapia on näo- ja suupiirkonna lihaste funktsioonide parandamisele suunatud ravi. 

Tasakaalustatud ja normikohane lihastöö tagab keele õige puhkeasendi, õige neelamismustri ning suu suletud asendi puhkeolekus. 

Nii keele õigel puhkeasendil, neelamismustril kui ka ninahingamisel on väga oluline roll laste näokolju, ülemiste hingamisteede ja hambumuse arengus, mis omakorda mõjutavad oluliselt inimese unekvaliteeti. 

Müofunktsionaalset teraapiat vajavad inimesed, kellel esineb: 
  • Suuhingamine või pidevalt paokil huuled 
  • Norskamine või nohisemine magades 
  • Keele vale puhkeasend (suupõhjas, hammaste vahelt väljas) 
  • Keelekidasus või keele liikuvuse häired 
  • Erinevad hambumushäired (ruumipuudus hambakaartes, lahihambumus) 
  • Hammaste krigistamine 
  • Pöidla, sõrmede või keele imemine 
  • Lõualiigestega seotud häired (naksumine, valu, ragin, suu avamise piiratus) 

Suu kaudu hingamine võimaldab jahedal, mustal ning niisutamata õhul kahjustada hingamisteid, kuivatades suu limaskesta ja soodustades seega hambahaiguste teket. Suuhingamine võib põhjustada töö- ja keskendumisvõime langust ning näokolju arenguhäireid lastel. Aastatepikkune suuhingamine toob kaasa pika ja kitsa näokolju, kitsad ninakäigud ning vähearenenud alalõualuu, mis omakorda soodustavad uneapnoe teket. 

Alalõualiiges on inimese kõige sagedamini töös olev liiges, mis ööpäeva jooksul liigub hinnanguliselt 2000 korda – kõnelemisel, mälumisel, neelamisel ja norskamisel. Liigese ülekoormust võivad põhjustada hammaste krigistamine, hambumushäired, aga ka emotsionaalne pingeseisund, närimiskummi pidev mälumine. 

Keelekidasus hoiab keelt tugevamini suupõhjas kinni ning takistab keele õige puhkeasendi kujunemist ning keele korrektset funktsioneerimist. Kuna keel ei saa vabalt suus ringi liikuda, ei saa ta puhastada ka hambaid toiduosakestest, mis võib põhjustada hammaste kiirema lagunemise. Samuti takistab keelekidasus eakohase artikulatsiooni arengut (häälikute moodustamine), õiget keele liikumist neelamisel ja kurnab ülemäära lõualiigeseid. 

Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks