Hambatarkuste blogist leiad suutervise-teemalist lugemist. Selleks, et blogipostituste vahel paremini orienteeruda, võid kasutada märksõnu, mille leiad altpoolt, või siis otsingumootorit, mille leiad lehe paremal üleval nurgas. 

Põletava suu sündroom

Põletava suu sündroom (burning mouth syndrome) on suusisene põletustunne, millel ei ole enamasti muud meditsiinilist põhjust, see võib olla nö iseenesest tekkinud. 

Seda põletustunnet võib tunda keelel, igemetel, huultel, põskede siseküljel, suulaes või suurel osal kogu suust. Põletustunne võib olla väga tugev, justkui oleks suu kõrvetatud väga kuuma joogiga.

Seda esineb sagedamini keskealistel ja vanematel naistel, suitsetajatel, esinemine on spontaanne ning sümptomid varieeruvad.

Lisaks põletustundele võivad kaasneda ka suukuivus, maitsetundlikkuse muutused, valu ning ebamugavustunne.

Kui põletustunne on mingi muu haiguse sümptom, siis tuleb tegeleda ka selle haiguse raviga (nt raua või B-grupi vitamiinide puudus, seeninfektsioon, diabeet, refluks). Kui põletustunne tekib ravimi kõrvaltoimena, tuleb seda vahetada.

Põletava suu sündroom võib põhjustada raskusi söömisel ja uinumisel, mis võivad viia ärevuse või depressiooni tekkimiseni.

Sageli on põletava suu sündroomi põhjus teadmata ning ravi keskendub sümptomite leevendamisele. Lisaks sellele tuleb kõrvaldada ka põletustunnet tekitavad faktorid, nt alkohol, vürtsikad toidud ning happelised joogid.

Ravivõimaluste hulka võivad kuuluda näiteks süljeasendajad, spetsiifilised suuloputus-vedelikud, lidokaiiniga preparaadid, antidepressandid, närvivalu blokeerivad ravimid, aga ka kognitiivne käitumisteraapia kroonilise valuga toime tulemiseks.


Pildi allikas: Freepik
Loe lisaks

Aftid suuõõnes – mis need on?

Aftid avalduvad tavaliselt valge laiguna suuõõne limaskestas ja võivad olla väga valulikud. 

Aftid võivad olla ümmarguse või ovaalse kujuga ja tekkida peaaegu kõikjal suuõõnes – huulte sisepinnal, suulael või keelel ja selle ümbruses. 

Aftid tekivad tüüpiliselt punetava alana. Seejärel muutuvad need haavanditeks, mis on kaetud helehalli katuga ja mida ümbritseb punetav ala. 

Paranemise aeg võib ulatuda mõnest päevast mitme nädalani ning haavandiepisoodide vaheline aeg võib varieeruda päevadest kuni kuudeni. 

Tavaliselt püsivad aftid 4...7 päeva ja korduvad 2...6 korda aastas. 

Aftide põhjus on teadmata. 


Aftide tekkeks võib olla geneetiline eelsoodumus, samuti võib põhjus olla seotud suusisese traumaga (nt hambaravi, murdunud hamba terav pind, liiga tugev hammaste harjamine). Mitmed aftide tekke riskitegurid on seotud stressiga. 

Aftide põhilised sümptomid on põletustunne, kipitus ja valu suus, mis sageli süvenevad rääkimise, söömise ja joomise ajal (eriti kuuma või vürtsika toidu ja happeliste jookide puhul). Seda põhjustavad suuõõnes paiknevad tundlikud närvilõpmed. Tavaliselt on need limaskesta all hästi kaitstud, kuid aftide korral puutuvad need otseselt kokku ärritajaga. 

Valu suus on kõige tugevam haavandi moodustumisele vahetult järgnevate päevade jooksul ja see väheneb haavandi paranedes. 

Kui aftid püsivad üle kümne päeva või haaravad suurema piirkonna, pidage nõu hambaarsti või arstiga. Aftid võivad olla ka muude tõsiste terviseprobleemide sümptomiks. 

Pildi allikas: Freepik
Pildi allikas: Wikipedia
Loe lisaks